Aedporgandi (Daucus carota subsp. sativus) metsikuid eellasi leidub üle kogu tohutu Euraasia mandri. Metsporgand õitseb suvel pikalt ka meie loopealsetel ning mujal kuivadel ja lubjarikastel aladel.

Arvatakse, et tarbetaimena hakati porgandit viljelema Ees-Aasias esimesel aastatuhandel pKr, kust see jõudis araablaste vahendusel Hispaaniasse ja sealt mujale Euroopasse. Sajandite jooksul kestnud valiku tulemusena saadi lihaka juurviljaga maitsev söögitaim.

Eestisse tõid porgandi kasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. Üle-eelmise sajandi lõpuks kasvas see isuäratavat värvi juurvili juba paljudes taluaedades. Praeguseks on aretatud kümneid sorte, lisaks tavapärasele oranžile on ka kollaseid, valgeid, punaseid ja tumevioletseid.

Saak esimesel, õied teisel aastal

Aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Ta on kaheaastane taim: esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal aga kõrged ja tugevalt harunevad varred. Nendel avanevad liitsarikates väikesed valged õied, millest arenevad seemned.

Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on porgandi maitse.

Juurviljad puituvad, kui muld on olnud pikalt väga kuiv. Liiga vihmasel suvel võib tekkida mangaani omastamise häire ja porgand muutub karvaseks (kattub tihedalt narmasjuurtega). Karvasust võib põhjustada ka porgandi-lehekirbu tegevus. Juurviljad lõhenevad, kui pärast pikka kuiva tuleb ohtralt sademeid. Lõhenema kipuvad ka ülekasvanud või liiga lubjarikkas mullas kasvavad porgandid (tekib boori omastamise häire).

Mõned vihjed saagikoristuseks

* Porgandid kasvavad veel 8º juures, sellepärast lase neil sügisel peenral rahus kosuda ja võta üles alles siis, kui ilm muutub veelgi jahedamaks (4–6º).

* Korista saak kindlasti enne öökülmi, sest juurvilja mullast välja ulatuv ots lõheneb juba paari külmakraadi juures ja selline porgand läheb ruttu mädanema.

* Pikema juurviljaga sordid kanguta hargiga mullast lahti, sest tõmmates võivad need murduda.

* Säilitusporganditele jäta umbes 1 cm pikkune lehevarretüügas.

* Hilissügisel ära porgandit kevadeks ette külva, sest meie talved pole püsivalt külmad. Kui on pikemalt plusskraadid, hakkab seeme idanema (juba 4–5º juures) ja kui läheb uuesti külmaks, siis külv hukkub.

Mida head on porgandis?

* Mineraalainetest on esikohal kaaliumiühendid.

* Rikkalikult karotenoide (eriti punakasoranžides sortides), mis muutuvad organismis A-vitamiiniks. 50 g porgandit katab päevase A-vitamiini vajaduse.

* Palju B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini.

* Rohkelt kiudaineid.

Väärtuslik juurikas porgand