Vabane ohtlikest ainetest

Triin Sakermaa
Balti Keskkonnafoorum
Shutterstock

Ohtlikke aineid leidub küll üliväikestes kogustes, kuid paljudes toodetes, mida iga päev kasutame. See tähendab, et puutume pikaajaliselt kokku mitmesuguste kemikaalidega ning tekkida võib n-ö kokteiliefekt. Kuidas vähendada kokkupuudet meid ümbritsevate ohtlike ainetega?

 

Hommikul praed teflonpannil muna, pesed duši all šampooniga juukseid, paned jalga teksapüksid… Üsna argine ja tavapärane hommik. Enesele teadmata oled aga tõenäoliselt juba mitu korda kokku puutunud kemikaalidega, mis võivad olla ohtlikud tervisele ja keskkonnale.
Igapäevaseid valikuid tehes on võimalik kaitsta oma tervist ja meid ümbritsevat keskkonda –see on käibetõde, ja põhjusega. Järgnevalt räägime, kuidas vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega.

 

Miks on mõned ained ohtlikud?
 

Ohtlikud ained on kemikaalid, mida kasutatakse peaaegu kõikjal selleks, et anda tarbetoodetele soovitud omadusi, näiteks lõhna, värvust, elastsust, säilivust, vee- ja tulekindlust jms. Kosmeetikatooted säilivad kauem tänu säilitusainetele; plastist toidupakendite pehmuse ja sileduse tagavad plastifikaatorid.

Kuna üldjuhul uuritakse ainete mõju ühekaupa, siis on üsna hästi teada kemikaalid, mis võivad põhjustada vähki, allergiaid, viljakusprobleeme, samuti arenguhäireid imikutel ja lastel. Näiteks bisfenool A (BPA), parabeenid ja ftalaadid on hormoonidega nii sarnased, et keha võib neid valesti tõlgendada ning juba väga väikesed kogused võivad hormoonsüsteemi tasakaalust välja viia. Need on hormoon- ehk endokriinsüsteemi kahjustavad ained.

Probleem seisneb aga selles, et ohtlikke aineid leidub küll üliväikestes kogustes, kuid paljudes toodetes, mida iga päev kasutame. See tähendab, et puutume pikaajaliselt kokku väga paljude erinevate kemikaalidega ning võib tekkida n-ö kokteiliefekt. Sellise efekti tagajärgi on keeruline uurida. Vastavad uuringud võtavad aega aastakümneid ning sageli on põhjuse ja tagajärje seost raske näidata.

Milline on kemikaalide kombineeritud mõju, on praegu veel raske öelda. Teadlaste hinnangul võivad ained üksteisega kokku puutudes mõjuda negatiivselt isegi siis, kui need ained on eraldiseisvana ohutuks hinnatud. Teaduslike uuringute puudumise ja uute kemikaalide pideva väljatöötamise tõttu on seadusandlus enamasti paar sammu maas ja seepärast on meil tarbijatena tähtis roll. Oma valikutega saame toodete sortimenti mõjutada. Kui suureneb nõudlus vähem ohtlikke aineid sisaldavate toodete vastu, on tootjad ja importijad sunnitud sellele reageerima.

 

Kuidas muuta kodu tervislikumaks?
 

Ohtlikke aineid leidub tõesti paljudes toodetes, kuid sellest ei tohi lasta end heidutada. Mõne lihtsa nipiga saad oma kodu kiiresti tervislikumaks muuta.

Balti Keskkonnafoorum on koostöös rahvusvaheliste ekspertidega kokku pannud juhendi "Vabanege ohtlikest ainetest oma kodus", mis aitab samm-sammult ohtlikke aineid igapäevaelus vähendada. Juhend annab teavet selle kohta, mida otsida, eemaldada või asendada, et vältida ohtlikke aineid kodu erinevates ruumides. See on kättesaadav veebilehelt thinkbefore.eu.

Kui tervet kodu ohtlike ainete suhtes kontrollida tundub liiga suur töö, siis võiks iga nädal keskenduda ühele toale.

Enamikul meist on palju rohkem asju, vajame või tegelikult kasutame. Seega on esimene samm välja selgitada need esemed, mida enam vaja pole ja mida me enam ei kasuta. Korralikud asjad vii taaskasutuskeskustesse, katkised ja kasutuskõlbmatud asjad jäätmejaamadesse.

Kõige kiirem ja lihtsam viis ohtlikke aineid kodus vähendada on vältida neid puhastusvahendites ja kosmeetikatoodetes. Majapidamise puhastamiseks piisab tavaliselt seebist ja veest. Lisaks võid teha ise puhastusvahendeid, kasutades söögisoodat, pesusoodat, äädikat, soola, sidrunimahla ja taimeõli. Samuti pole kehahoolduseks vaja kümneid erinevaid tooteid, vaid kehtib põhimõte: vähem on rohkem.

Vaata üle oma garderoob. Pole vahet, kas tegemist on kalli või odava riideesemega – tootmise ajal puutuvad rõivad kokku mitmesuguste kemikaalidega. Tekstiili- ja moetööstuses kasutatakse üle 20 000 erineva kemikaali. See on umbes 30% kogu maailmas kasutatavatest kemikaalidest! Paljud neist kemikaalidest on inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud, näiteks asovärvid, paljud lahustid ja leegiaeglustid. Niisiis algab teekond kemikaaliohutu garderoobi juurde juba poest.

Eelista sünteetika asemel naturaalsetest materjalidest rõivaid ja jalatseid. Samuti tasub rõivaid soetada taaskasutuspoodidest, sest seal müügis olevatest riietest on eelmised omanikud ohtlikud ained juba välja pesnud. Uued riided tuleb enne selga panemist samuti läbi pesta.

Elutoas on asi pisut keerulisem, sest kahjulikke leegiaeglusteid ja plastifikaatoreid võib eralduda mööblist, põrandakattest, seinavärvist, elektroonikast ja kaablitest, aga ka tekstiilidest, nagu kardinad, vaibad ja padjad. Ilma täieliku renoveerimise ja mööbli ümbervahetamiseta ei ole neid lihtne asendada. Siiski on mõned soovitused, mida saab teha ilma uut mööblit ostmata: näiteks hoida elektroonikaseadmete ümbrus tolmust puhas ja õhutada elutuba sageli, sest seadmetest eraldunud leegiaeglustid ja ftalaadid kogunevad tolmu sisse.

Ohtlikke aineid eraldub jahedamal temperatuuril vähem, mistõttu on soovituslik hoida ruumi temperatuur alla 21 kraadi.

Köögis saab vaid mõne lihtsa ja odava tegevusega kokkupuudet ohtlike ainetega kiiresti ja hõlpsalt vähendada. Üldine soovitus on vältida köögis plastesemeid. Kuumuse mõjul võivad kahjulikud kemikaalid plastist toidu sisse eralduda. Teflonpanni asemel kasuta keraamilist või roostevabast terasest panni. Osta eelistatavalt mahetoitu, et vähendada sissesöödavate pestitsiidijääkide hulka. Kõige enam pestitsiide kasutatakse kohvi, tsitrusviljade, viinamarjade ja banaanide kasvatamisel.

Lastetuba on sageli kodus kõige saastatum ruum. Kemikaalid eralduvad mööblist, põrandakatetest, mänguasjadest ja elektroonikast ning võivad mõjutada nii õhu kvaliteeti kui ka tervist. Samas on lapsed ohtlike kemikaalide suhtes tundlikumad kui täiskasvanud.

Kui peres on lapsi, siis on nende tuba hea koht, kust alustada kodu puhastamist ohtlikest ainetest. Kindlasti tuleks lastetoas vältida elektroonilisi mänguasju ning eemaldada tuleks kõik pehmed plastist mänguasjad, mis lõhnavad. Vältima peaks ka PVC-st ja vinüülist madratsikatteid, mis võivad sisaldada kahjulikke ftalaate.

 

Kas tunned märgiseid ja ohupiktogramme?
 

Selleks et teha tervise ja keskkonna seisukohast ohutumaid valikuid, on tarbetoodete märgistamiseks välja töötatud erinevad ohupiktogrammid, koodid ja märgised.

Plastist toidunõud ja pakendid on tavaliselt (kuid mitte alati) märgistatud kolmnurkse noolsümboli ja numbriga: see on plastitaaskasutus- ehk identifitseerimiskood, mis näitab, millise plastiga on tegu. Polüvinüülkloriid (PVC, kood 3), polüstüreen (PS, kood 6) ja muud plastid (näiteks plastisegud, kood 7) võivad sisaldada palju ohtlikke lisaaineid ja tootmise kõrvalsaadusi, mistõttu tuleks neid vältida, eriti kokkupuutel toiduga.

Ökomärgis on keskkonnasõbralikkuse sertifitseerimise vabatahtlik meetod, mille järgi tunneb ära tooted või teenused, mille keskkonnasõbralikkus ehk vastavus konkreetse ökomärgise kriteeriumidele on kontrollitud. Erinevalt tootjate endi välja töötatud rohesümbolitest või -väidetest tasub usaldada ökomärgiseid, mille on tootele andnud erapooletu kolmas osapool, sest need täidavad mitmeid erinevaid keskkonnaga seotud kriteeriume.

Ökomärgiseid on erinevad, need võivad hõlmata mitmeid toote omadusi. I tüüpi ökomärgised on kõige usaldusväärsemad ja põhinevad toote eluringi analüüsil. Sinna hulka kuuluvad näiteks Euroopa Liidu ökomärgis ("Lilleke"), Põhjamaade ökomärgis (Põhjamaade luik), Ecocert ja NATRUE.

Ohupiktogrammid (ohusümbolid) näitavad kemikaali ohtlikkust ja on osa rahvusvahelisest kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemist (GHS). Väldi kõiki keemiatooteid, mis on märgistatud ühega järgmistest sümbolitest.

 

Ohupiktogrammid

MÜRGINE

Võib olla surmav sissehingamisel või allaneelamisel. Kui see juhtub, pöördu kohe arsti poole!

KAHJULIK, ÄRRITAV

Toode on kahjulik nahale sattumisel, allaneelamisel, sissehingamisel; põhjustab allergiat; naha või silmade ärritust (võib esineda üks neist). Võib leida ka ökomärgisega toodetelt.

SÖÖVITAV

Toode on söövitav, põhjustab metalli korrosiooni (ära kasuta metallpindadel) ning silmade või nahaga kokkupuutel põhjustab keemilisi põletusi ja püsivaid kahjustusi. Väldi selle piktogrammiga märgistatud puhastusvahendeid!

OHTLIK KESKKONNALE

Toode on väga mürgine veeorganismidele ja veekogusse sattudes põhjustab seal elutsevate organismide surma. Väldi selle piktogrammiga märgistatud puhastusvahendeid!

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid