Vead, mida tehakse okaspuude kasvatamisel ja hooldamisel

kodus.ee
Ebaküpressid sarnanevad elupuudele, erinedes käbide poolest, millised on hernetaolised. | Shutterstock

Vastu talve on  vaja okaspuude võrad seest puhastada vanadest okastest. Kare kinnas kätte ja kiiresti tööle!

Kui ostad endale okaspuu, siis pead teadma, et tarastamata aias pole seda rõõmu kauaks. Metsloomad, põhiliselt metskitsed, eelistavad okaspuude aedvorme, eriti elupuude vorme, aga ei ütle ära ka kollaseokkalistest kadakatest, jugapuudest, kuuskedest, lehistest jne. Ja need metsloomad ei ela enam kaugel metsas, vaid juba meie äärelinnades.
Teiseks, kui sul on aias isane koer, siis armastab ta märgistada oma territooriumi, sirtsutades hinnalistele okaspuuvormidele, eelistades elupuid, kanada kuuski ja kadakaid. Esialgu arvatakse, et mingi uus haigus on aeda tulnud, okkad  on kollaselaigulised, elupuu soomused mustade täppidega. Sama teevad ka isakassid ja see on palju halvem variant, sest kasse ei pea ükski tara.
Kui sul endal kassi ei ole, siis alati on kusagil hulkuvaid,  nn. transiitkasse.


Kuhu aias istutada?

Okaspuid ei soovita tikkida üksikult murusse, sest aia hooldus muutub siis väga keeruliseks ja aia üldmulje rahutuks. Raja eraldi peenrad, parem, kui nad veidi tõstetud on, et oleks tuult ja päikest rohkelt. Kui krundi reljeef lubab, raja terrassid. Valgusnõudlikud vormid peaks alati olema eraldi peenras  või  alpiaias, kus on madalakasvulised püsikud. 

Eriti nõudlik valguse suhtes on torkav kuusk ja ta vormid! Varjus ja kõrgete püsililledega koos saab kasvatada jugapuude vorme, kõrgekasvulisi elupuid, kuuse ja nulu vorme , hiibapuid.

Keset muru võid istutada endale ainult „jõulupuu“, mida saab talveks ehtida ja akendest imetleda.
Multši okaspuude alune ära männikoorega, aga kui selle okaspuu oksad ulatuvad maani, siis see ei sobi, sinna korjub niiskus , mis soodustab seenhaiguste teket. Parem, kui väikeste  okaspuude alune oleks kaetud graniitkillustiku, paekivi killustiku või  kergkruusaga.

Väga paljud liigid, nagu elupuud, ei andesta isegi korraks läbikuivamist. Ja nii ilmuvad tänavapilti  nn. „rebased“, ära kuivanud elupuuhekid. Ka suured aianduskeskused, kus müüakse Hollandist toodud üleväetatud taimi, mis on küll väga ilusad ja lopsakad, aga on kahjuks ajutised. Rõõm odavalt saadud istikust  on alati ajutine. Hooldusvaba aeda praktiliselt ei ole.  Aiatöö ei piirdu sellega, et istutame puukese maha ja  korraks kastame.


Kastmine
 

Esimesel aastal vajab puu kastmist pidevalt ja ka järgmisel aastal kuiva suve puhul ei tee halba, kui neid kasta. Üks algajate suurimatest vigadest on, et pannakse vihmuti tööle, mis on ette nähtud muru hooldamiseks ja  muld ongi parasniiske murujuure jaoks 5 – 10 cm sügavusel. Aga põõsaste ja puude juured on palju sügavamal ja nii on ära kuivatatud palju hinnalisi istikuid ise lihtsameelselt uskudes, et kõik on korras, sest  me ju kastsime. Olenevalt mullast ja kasvukohast, on kastmisvajadused erinevad.

Kuivadel kevadel tuleb hakata kastma samuti vajaduse järel, mitte lootes, et alles see lumi sulas. Kuidas aru saada, et istik tahab kastmist. Lihtne on rododendronite puhul, neil  keerduvad lehed rulli, et vähendad neist aurumist.

Lehtpuude ja –põõsaste lehed vajuvad longu, nagu ka okaspuude kevadised noored võrsed.  Aga hiljem me okaspuude vee vajadust ei märka. Alles siis, kui istik on kaotanud oma õige värvi, muutub hallikaks , tuhmiks,  läheme rahutuks. Sageli on siis juba hilja.

Taimi tuleb jälgida, katsuda käega, kas seal sügavamal on ka muld parasniiske. Aianduspoodides on vahel ka  müügil vastavad vahendid-aparaadid, torkad selle  istiku kõrvale mulda ja see näitab, kas on mullaniiskus normaalne või liigkuiv või liigniiske.  Viimane variant on eriti vajalik uutes elurajoonides, mis on rajatud liigniisketele aladele ja  vajalik drenaaž on jäetud rajamata.

 

Väetamine
 

Kui okaspuuvorme tahame näha nende täies ilus, siis tuleks neid väetada spetsiaalsete okaspuu väetistega, kevadel kevadväetistega ja sügisel sügisväetistega, aga mitte kevadest ülejäänud väetistega, sest nad on välja töötatud  erinevalt arvestades taimede vajadusi. 

Koos istikutega tuleks kohe osta ka korralikud aiakäärid. Okaspuid võib  ja sageli ka tuleb julgelt lõigata. Peale pügatud hekkide lõikame tasakaalu vormid, mis ei vasta algsele kujule, teevad liiga naabritele . Kui tahame mände hoida väiksemana  ja tihedamana, siis on mõttekas nende uusi võrseid tagasi näpistada kevade lõpus seni, kui need veel puituma ei hakka.

 

Talveks valmistumine
 

Ära ehmu, kui mõni teie istikuist vastu talve muutub pruunikaks,  lillaks , kollakaks. Seni, kui okkad on elastsed, pole vaja hirmu tunda. Paljudel okaspuudel muudab  okastik vastu talve värvi, et paremini talv üle elada.

Vastu talve on  vaja okaspuude võrad seest puhastada vanadest okastest. Kare kinnas kätte ja tööle! Abiks võib võtta ka aia tolmuimeja. Samas tuleb ka võrast välja lõigata kõik kuivanud oksad ja oksakesed. Septembris ,oktoobris on aeg pritsida kadakaid ja ebaküpresse seenhaiguste vastu Aliettega.

Varakult, seni kui maapind külmunud ei ole,  tuleb paigaldada karkass , kuhu külmade saabumisel riputada kuuseoksad , varjukangad või külma õrnematele taimedele pakasekangad.
Külmaõrnade istikute ümbrus on otstarbekas katta ka  paksult männikoore multšiga. Enne kontrolli, et peenar hästi läbi kastetud on, sest niiskuse puudus talvitumisel mõjub okaspuudele hukutavalt.

Paljudele mitmeharulistele õrnade okstega kerakujulistele ja püramiidvormidele tuleb ümber tõmmata spetsiaalne võrk, et lumi neid laiali ei vajutaks. Põõsa keskele ja ümber,  panna  ankurvaiad , et lumi tervet istikut koos võrguga ümber ei lükkaks.

Kevadel ei tohi kiirustada talvekatte maha võtmisega. Mida külma- õrnem istik on seda kauem tulem katet hoida, sest nende juured hakkavad tööle alles  kõrgema mulla temperatuuri juures, kui meie kodumaised liigid. Eriti ettevaatlik tuleb olla sügisel istutatud Hollandist pärit  taimedega. Talvekate tuleb ära  võtta tükk haaval ja alati pilves ilmaga.

Allikas: Kodu&Aia Aiavihik

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid