Vihmaveesüsteemide paigaldus: 7 viga, mida majaomanikud teevad

1. Vihmaveerennid paigaldatakse ise või lastakse paigaldada üldehitajal

Sageli eeldatakse, et vihmaveesüsteemide paigaldus on lihtne töö, millega saab hakkama iga ehitaja või majaomanik ise. Tegelikkuses tekivad just sellistel puhkudel paigaldusvead kõige kergemini, selgitab vihmaveerennid.ee esindaja Simo Sarapuu. „Tahetakse minna lihtsama vastupanu teed, aga pärast on vaja kogu süsteem ringi teha.“

Sarapuu kinnitusel ei kinnita kogenud paigaldaja maja külge lihtsalt üksikut renni või allatulekutoru, vaid planeerib vihmaveesüsteemi tervikuna, arvestades katusekattematerjali, konstruktsiooni ja muude katuse eripäradega.

„Vihmaveesüsteemidele spetsialiseerunud ettevõtetel on kogemus erinevate objektide ja katusekatte materjalidega. Tellides paigalduse spetsialistidelt, saad olla kindel, et sinu majale rajatakse süsteem, mis täidab oma eesmärki ja peab vastu aastaid,“ rõhutab Sarapuu.

2. Rennid paigaldatakse valele kõrgusele

Vale renni kõrgus ja kaugus räästa servast on üks sagedasemaid põhjuseid, miks vihmaveesüsteem ei tööta. „Renn peab olema räästa all täpselt sellisel kõrgusel, et vihma- ja sulavesi ei jookseks sellest üle, kuid samal ajal lumi ei kukuks otse sinna peale,“ selgitab Sarapuu.

Oluline on ka renni kaugus katuse ja tuulekasti servast. Kui renn jääb liiga räästa alla, ei jõua vihmavesi renni ja voolab sellest mööda fassaadile. Kui renn on paigaldatud liiga räästa serva, võib aga katusele kogunev lumi selle talvel ära lõhkuda.

Selliseid olukordi aitab vältida vihmaveerennide puhastus lumest. Samuti tasub lumerohkel talvel eemaldada liigne lumi katuselt.

3. Vihmaveesüsteemi paigaldamiseks kasutatakse valesid kinnitusi

Paljud majaomanikud ei teadvusta, kui oluline roll on kinnitustel. Kuigi vihmaveerenn ise tundub kerge, muutub see talvel koos lume ja jääga oluliselt raskemaks. Kui kinnitused ei ole õiged või neid on liiga vähe, võib renn deformeeruda või alla kukkuda.

„Vihmaveerenn on kõige raskem talvel, kui meil on jäised ja lumised olud. Seega on õigete kinnituste valik ühtlasi ka ohutuse ja turvalisuse küsimus,“ rõhutab Sarapuu.

Vihmaveesüsteemi kinnituste tüüp ja paigaldussamm sõltuvad katusekatte materjalist, konstruktsioonist ja paigaldatavast süsteemist.

Kinnituste arvu ja võimalike lisatugevduste vajadust oskab hinnata spetsialist, kes arvestab nii katuse eripära kui ka ilmastikutingimusi.

Olukorrad, kus katuse vihmaveesüsteemid plastikust on tulnud välja vahetada

Vihmaveerennid OÜ esindaja sõnul on neil ette tulnud ka juhtumeid, kus valesti paigaldatud rennid on tulnud välja vahetada. Sageli on probleem seotud kas õhukese materjali või ebapiisavate kinnitustega – kui süsteem ei ole õigesti fikseeritud, ei pruugi see koormusele vastu pidada. Sarapuu toob näiteid olukordadest, kus katuse vihmaveesüsteemid plastikust on tulnud maja küljest lahti või ära murdunud.

„Meil on kogemusi majadega, kus PVC renn on läinud aastatega niiskuse ja päikese käes rabedaks ning hakanud läbi laskma või on murdunud puruks. Kui rennid on valesti paigaldatud, siis kiirendab see probleemi teket veelgi,“ selgitab ta.

4. Vihmaveerenn paigaldatakse liiga väikese kaldega

Väga sage viga, mida majaomanikud teevad, on Sarapuu sõnul see, et vihmaveerenne ei paigaldata piisava kaldega. Kui renn on paigaldatud vale kalde all, ei saa vesi õigesti allatulekutorusse voolata ja see jääb rennidesse pidama.

„Kui vihmaveerenn on vale kalde all, siis ei saa vesi rennist ära voolata ja külmal ajal jäätub vesi seal ära,“ selgitab Sarapuu. Seisev vesi kogub rennidesse ka sodi ja lahtisi lehti, mis ummistavad äravoolu.

Õige kalle võib tunduda väike detail, kuid selle mõju süsteemi toimimisele on väga suur.

5. Ebapiisav vihmaveerenni laius ja torude arv

Sageli tehakse viga, kus vihmaveesüsteem ja allatulekutorude paigutus planeeritakse visuaalse eelistuse, mitte reaalse vajaduse järgi.

„Õige dimensioneerimine ning torude arvu ja rennide paigutuse planeerimine on väga oluline. Näiteks inimesed ütlevad, et nad ei soovi maja nurka või renni kalde jaoks vajalikku kohta vihmaveetoru, kuid sellisel juhul ei jõua kogu vihmavesi drenaaži, vaid osa sellest valgub üle renni serva või hakkab ajapikku läbi tilkuma. See omakorda mõjutab vundamendi tervist ja kiirendab fassaadimaterjali kahjustamist,“ ütleb Sarapuu.

Lisaks tuleb arvestada tuulekasti laiuse, sokli kuju ja drenaaži paiknemisega. Suurema katusepinnaga hoonete puhul ei pruugi standardlahendusest piisata. Sellisel juhul kasutatakse laiemat vihmaveerenni, mis suudab juhtida suuremat hulka vett.

6. Vihmaveesüsteemi valikul ei arvestata hoone eripäradega

Sarapuu sõnul ei tohiks vihmaveesüsteemi valida ainult hinna või välimuse põhjal, vaid arvestada tuleb ka maja eripäradega.

„Näiteks on tänapäeval maju, kus tuulekastid on väga kitsad või üldse puuduvad. Sinna loome teistsuguse süsteemi, lahendame äravoolu vajadusel põlvedega või suuname allatulekutorud maja külgseina. Teatud juhtudel on lisaks rennidele vaja paigaldada ka tilgaplekk, et vesi ei keeraks end tuulekasti juurde ega hakkaks sinna niiskust koguma. Kõiki neid detaile saame arutada kohapealse objekti ülevaatuse käigus,“ ütleb ta.

7. Valitakse liidetega lahendus, mis ummistub kergemini kui liitevabad vihmaveesüsteemid

Liidetega vihmaveesüsteemid on laialt levinud, kuid nende puhul tekivad probleemid enamasti just ühenduskohtades. Seetõttu on järjest eelistatumad liitevabad vihmaveesüsteemid, mis valmistatakse ühes tükis.

„Oleme näinud, et jätkatavate rennide puhul tekivad just liitekohtadest aastate jooksul kõige sagedamini lekked. Samamoodi koguneb sinna kergemini sodi,“ selgitab Sarapuu.

Liitevaba renn on ühes tükis ja sellel ei ole jätkukohti, kust vesi saaks välja pääseda. Lisaks on see visuaalselt ühtlasem ja esteetilisem, aidates vähendada ummistumise riski ja tagades süsteemi pikema eluea.

Põhjamaisesse kliimasse sobivad kõige paremini katuse vihmaveesüsteemid metallist

Võrreldes erinevaid vihmaveesüsteemide materjale, tasub Sarapuu sõnul eelistada tugevast metallist ja kahepoolselt värvitud lahendusi. „Katuse vihmaveesüsteemid metallist on pikema elueaga ning kahepoolselt töödeldud pinnakate peab vastu nii +35 kui -20 kraadiga,“ ütleb ta.

„Kui õrnem materjal kipub temperatuuri kõikumisest tingituna kergesti purunema, siis metall on kauakestvam ja kohaneb paremini temperatuurimuutustega, taludes nii kuuma, külma kui lumeraskust,“ lisab Sarapuu nende ettevõtte kogemuse põhjal.

Millest sõltub vihmaveesüsteemide hind

Vihmaveesüsteemi hind sõltub mitmest tegurist, seetõttu tasub enne tellimist teha eeltööd. „Tasub võrrelda, mis on pakkumises sees ja mis tuleb hiljem juurde. Näiteks meie ettevõtte puhul on paigaldus juba vihmaveesüsteemi hinda sisse arvestatud ning pakume paigaldust üle Eesti. Oluline on ka see, kas hinnapakkumine sisaldab vanade vihmaveerennide eemaldust ja utiliseerimist,“ toob Sarapuu näiteid.

Kui klient saadab objekti mõõdud ja pildid, siis saadetakse talle esialgne pakkumine. Täpne hind selgub objekti ülevaatuse käigus. „Nii saab majaomanik kindel olla, et lahendus on tema majale täpselt sobiv. Lisaks saame kohapeal üle vaadata, kui palju on vaja kinnitusi, kuidas planeerida allatulekutorud ja kas on soov lisada näiteks vihmavee kogumise lahendus,“ ütleb Sarapuu.

Hind koos paigaldusega tähendab ühtlasi ka garantiid. Kui paigaldada rennid ise ja teha seda valesti, siis garantiid ei ole. Vihmaveerennid OÜ puhul kehtib garantii nii vihmaveesüsteemile kui ka tehtud tööle.

„Kui sul seisab ees vihmaveerennide paigaldus või olemasoleva vihmaveesüsteemi uuendamine, siis võta meiega ühendust ja leiame lahenduse, mis sobib just sinu majale,“ ütleb Sarapuu kokkuvõtteks.