Kuidas alkomeeter töötab?
Kasutamisel mõõdetakse alkoholi kogus väljahingatavas õhus. Selleks on 2 viisi- elektroonilisel alkomeetril annab vastav andur signaali, kuna sõltuvalt alkoholikogusest muutub anduril pinge. Oksiidpooljuhtanduril muutub sõltuvalt alkoholikogusest takistus. Saadud tulemusi võrdleb seade mällu salvestatud etalonpunktidega, milleks võib olla näiteks 0,2 promilli, mis on Eestis kehtiv joobe piirmäär. Seejärel arvutab alkomeeter tõese alkoholisisalduse, mis kuvatakse seadme ekraanil.
Alkomeetrid on tänapäeval väga populaarsed. Nende kasutamist propageeritakse erinevate kampaaniate abil, samuti on nad hinnaklassi poolest tarbijale kättesaadavad. Need seadmed on üsna täpsed, kuid ka nemad võivad vahel eksida. Selleks on erinevaid põhjuseid.
Kuidas alkomeetrit hooldada?
Alkomeeter nõuab korralikku hooldust. Alkomeetrisse puhudes satub sinna erinevaid aineid, mistõttu iga kasutuskorra järel andur saastub ja mõõtevõime muutub. Korraliku hoolduse tulemusena kestab seade pikalt ning selle mõõtmistulemused on täpsed. Soovitatav on iga 6-12 kuu järel seadistada paika anduri etalonpunkt.
Alkomeetrit saab hooldada ehk kalibreerida täpselt joobestimulaatori abil. Nende seadmete tootjaid on aga väga vähe. Seega tuleb alkomeetri hooldus jätta spetsialistide hoolde, kes teevad seda spetsiaalsetes laborites. Laborites kasutatakse spetsiaalset aparatuuri, mis tekitab kunstlikult joobes inimese hingeõhuga samasuguse õhuvoo, kuid joobeaste on sel juhul kindlaks tehtud.
Jälgi ümbritsevat keskkonda
Alkomeetri näit võib sõltuda ka ümbritsevast keskkonnast. Saastunud õhu korral võib olla näit kõrgem, kuna käärimisprotsessi käigus tekivad alkoholi osakesed. Oluline on ka juhise täpne jälgimine - nii kasutate seadet korrektselt ja efektiivselt.
Alkomeetri tulemust mõjutab ka temperatuur. Inimese hingeõhu temperatuur 1 cm kaugusel huultest 34 kraadi, kuid temperatuuri kõikumine mõjutab alkoholisisalduse hindamist hingeõhu järgi 6,8 %.
Kuidas kasutada?
Võimalikult täpse tulemuse saamiseks tuleb alkomeetrisse puhuda vähemalt 4,5 sekundit, kuna alkomeetrisse peab puhuma õhku kogu kopsudest. Enne puhumist tasub hingata sisse, seejärel mõõduka tugevusega välja. Puhuda tuleb täpselt andurisse või huulikusse.
Alkomeetri näit võib olla ebaloomulikult kõrge, kui 5-10 minutit enne puhumist on tarvitatud alkoholi. Näit on kõrge tänu neelus ja suus olevatele alkoholi osadele. Alkomeetri näit on täpne vähemalt 30 minutit peale alkoholi tarvitamist. Selle aja jooksul jõuab alkohol verre ja läbi kopsu kapillaaride kaudu ka hingeõhku. Varasemal mõõtmisel võib olla tulemus väiksem, kuna alkohol pole jõudnud verre.
Alkomeetrite tüübid
Alkomeetreid saab liigitada anduri järgi ja kasutusviisi järgi. Kasutusviisi järgi jagunevad alkomeetrid huulikuga ja ilma huulikuta alkomeetriteks. Anduri järgi saab alkomeetreid jaotada pooljuht ja elektrokeemilised andurid ning spektrianalüüsiga alkomeetrid. Neist viimased põhinevad infrapuna spektroloogial, on kõige täpsemad. Suurim lubatud veaprotsent on 3-5.
Huulikutega ja ima huulikuta alkomeetrid
Huulikutega alkomeetrid on täpsemad, kuna andurisse jõuab ainult testitav hingeõhk, seega on väliskeskkonna mõju väiksem. Huulikutega alkomeetri miinuseks on lisakulu huulikue näol, kuna peale igat kasutuskorda peab huulikut vahetama.
Ilma huulikuta alklomeetritel puuduvad lisakulutused, aga tulemusele on väliskeskkonna mõju suurem. Seega on tulemused rohkem ebatäpsed.
Pooljuht ja elektrokeemilised andurid
Pooljuhtanduriga alkomeetrid on hinnaklassilt soodsad, mõõtmisel on minimaalselt kuni 10% mõõteviga. Pooljuhtandurid võivad reageerida ka atsetoonile, mida leidub diabeeti põdevate inimeste hingeõhus, millest tuleneb ka mõõteviga. Pooljuhtanduriga seadmed reageerivad ka muudele väljahingatavatele gaasi osadele.
Elektrokeemiliste anduritega alkomeetritel võib esineda mõõteviga 5-7 %. Neid kutsutakse ka tõenduslikeks alkomeetriteks, kuna näit on absoluutseks tõendiks õiguslikes protsessides paljudes riikides. Nendes alkomeetrites on alkoholiväline valenäit sisuliselt välistatud. Seega kasutatakse neid valdkondades, kus on oluline täpsus, nagu näiteks suurettevõtetes ja riigiasutustes. Aja jooksul on sellised alkomeetrid muutunud kättesaadavamaks ja taskukohsemaks.
Samuti on olemas ka ühekordsed alkomeetrid. Need on hinnaklassilt soodsad, kuid ka madalama kvaliteediga. Joobe olemasolu selgub sellistes seadmetes keemilise reaktsiooni tulemusena, mis tagab täpsuse. Laia valiku erinevas hinnaklassis alkomeetreid leiate Kaup24 veebipoest.
Mõõtühikud
Alkoholisisalduse mõõtmiseks on maailmas levinud 3 erinevat mõõtühikut- promillid, %BAC ja BrAC. Eestis on levinuim mõõtühik promillid ehk g/l või mg/ml. See mõõtühik on levinud enamasti Ida-Euroopas. %BAC ehk Blood Alcohol Concentration näitab alkoholi sisaldust veres. See on levinud peamiselt Ameerikas, võrreldes promilliga 10 korda väiksem. BrAC ehk Breath Alcohol Concentration näitab alkoholi sisaldust õhus. Võrreldes promilliga on 2,1 korda väiksem. Näitab absoluutalkoholi kogust milligrammides ühes liitris väljahingatavas õhus.
Alkomeetri kontroll
Alkomeetri töötamist ehk reageerimist alkoholile saab kontrollida ka iseseisvalt. Selleks tuleb loputada suud alkohoolse joogiga ja puhuda seejärel alkomeetrisse. Saadud tulemus peaks olema vähemalt 1 promill. Kui saate tulemuseks nulli, on tegemist rikkis seadmega.
Lisaks alkomeetrile leiate Kaup24 veebipoest ka muid autokaupu. Meil on suur valik muid lisaseadmeid, mis teevad autoomaniku elu hõlpsamaks.