.png)

Kevadest alates tekib aedades suur hulk rohelist massi, mida koos köögijäätmetega saame muuta suurepäraseks kompostiks, et rikastada mulda orgaanilise ainega ja anda hoogu taimede edenemisele....

Kuigi aianduse põhitõed on alati samad, muutuvad aiapidamise vormid. Lõppenud aasta surus meid kõiki koduseinte vahele ning pani mõtlema, kuidas oma keskkonda stressivabamaks muuta....

Vene sort ’Krassavitsa Moskvõ’ võiks vabalt kanda maailma kõige kaunima sireli tiitlit....

Umbrohud on aianuhtlus, mida saab tõrjuda ka tulega. Harrastusaedniku kätte sobib kergekaaluline gaasi või elektriga töötav umbrohupõleti. Kuidas nendega toimetada?...

Et taimed sirguks ja aed oleks kaunis, tuleb seda hoolikalt kasta. Nutikaid näpunäiteid kastmiseks nii hobiaednikele kui ka kogenenud aiapidajatele jagab Fiskarsi aia- ja maastikukujundaja Kati Jukara...

Eesti oludes on hästi kohastunud 3 sõnajalgade taimeperekonda. Neid saab koduaiaski kasvatada, kui tingimused sobivad....

Püsiva lillepeenra rajamisel tuleb arvestada taimede elueaga....

Suvekodu kipub teinekord olema kaugel. Nii kaugel, et sinna jõuab vaid pika puhkuse ajaks. Õnnelikumad meist saavad kõik soojemad nädalavahetused suvekodus veeta, aga ka siis peab aed vähemalt viis pä...

Külili istutades saab välja veninud istiku pikad sõlmevahed mulda peita ning taim omandab hoopis võimsama juurestiku....

Meile kõigile tuntud kevadekuulutajate lumikellukeste, krookuste ja siniliiliate kõrval on koerahambad väga erilised sibullilled oma roosade, valgete või kollaste õite ja kirjude lehtedega....

Taimed taluvad rohket vett hoopis paremini, kui võiks arvata, ja kui su aed ei kujuta endast sood, siis jäta märkus „ei talu seisvat vett” tähelepanuta....

Kaunid monardaõied meelitavad aeda mesilasi ja liblikaid. Meeldiv maitselisand teele ja toitudele....

Mägisibulad on püsikud, keda armastavad nii selektsionäärid kui ka kollektsionäärid....

Soliidsed kõrgekasvulised kukeharjad peaksid olema esindatud igas ontlikus aias....

Mais oskuslikult tegutsedes kindlustad paljuski sügise tegeliku saagi. Lisaks säästad nüüd järjepidevalt rohides ja kõblates end ajamahukast tööst jaanipäeval....

Taimed, eriti köögiviljad, vajavad kasvamiseks viljakat mulda. Mullaviljakuse tõstmiseks ja taimedele vajalike toitainete lisamiseks on mitmeid viise, lihtsaim neist on väetamine. Viimastel aastatel o...

Tavaliselt arvatakse, et mida keerulist saab olla kastmises – see on ju imelihtne! Kuid kas ikka on?...

Väetamist peetakse sageli millekski mürgiseks, mahe-kasvatusele vastandlikuks, ning seda püütakse kõigest hingest vältida. Paraku on enamik köögivilju väga toitainenõudlikud ning kasutavad mullas olev...

Umbrohud on aiale nuhtluseks varakevadest alates kuni pakaseilmadeni. Umbrohutõrjet võib teha ka tulega. Harrastusaedniku kätte sobib kergekaaluline gaasi või elektriga töötav umbrohupõleti....

Igihaljad rododendronid on vanade, varjuliste aedade kaunitarid ja kindlasti pilgumagnetid. Suvehaljad asalead, kes talveks lehed langetavad, kasvavad meelsasti ka päikesepaistes....

Kui sibullilled kõrvale jätta, ei ole varakevadisi õisi aias just üleliia. Seda hinnalisemad on need puittaimed, kes sel ajal õieilu pakuvad ning oma väheldaste mõõtmetega iga aeda kaunistavad....

Ogaputke eripäraselt jäik ja turris olek ning nutitaoliste õisikute pilkupüüdvalt sinine tonaalsus teeb selle taime täiesti iselaadseks....

Aastasadu on inimesed taime- ja toidujäätmeid kompostinud, kuid enamasti on see olnud siiski aiamaapidajate privileeg. Tubastes tingimustes saab aga ühe võimalusena appi võtta ka Koreas ja Jaapanis am...

Esimese saagi annab kõrvenõges kevadel varakult – just siis, kui inimese vitamiinipuudus on pärast pikka talve kõige suurem....

Talvine ere päike paneb igihaljastel taimedel lehtedes või okastes mahlad liikuma ja lehe või okka pinnalt vesi aurustub. Et taimed selle käigus kahjustada ei saaks, tuleb need varjutada....