.png)
OTSING
Kas Eesti sortidel on tulevikku?
Ajal, mil praktiliselt igas toidu- ja ehituspoes pakutav välismaine köögivilja- ja lilleseemnete valik võtab silme eest kirjuks, tekib küsimus, milline on meie kohalike sortide tulevik. Kas on mõtet u...
Toidulisandeid ei kasutata huupi ega arutult
...
Kuidas õigesti murda tomatilehte? Põhjused, miks peab tomatilehti eemaldama
Kas painutada alla või suruda üles?...
Porrulauk – ideaalne seedimise korrastaja. Aitab ka külmetuse vastu
Porrulauk ehk lihtsalt porru on iidne maitseköögivili, mida tunti juba Muinas-Egiptuses, vanas Kreekas ja Roomas....
Nurmenukk. Kes ja kui palju tohib raviks tarbida?
Nurmenukutee maitseb niisama hästi, kuid ühtlasi turgutab see elujõudu, puhastab keha, annab hingerahu ning võtab vähemaks põletikku ja valu....
Düsplaasia ähvardab vähiga
...
Kuus ohtlikku toidumüüti
Toidu ja selle ohutusega seotud tõekspidamisi on palju – alates vanaemade tarkustest kuni internetis levivate nõuanneteni. Millised on levinuimad müüdid ja pooltõed, mis toidumaailmas liiguvad?...
Turgutust varajastest tärkajatest
Kõige kindlam on rohelisi umbrohuks peetud taimi kasutada segasalatites koos tuntud taimedega, õitest või juurtest teha aga teed – nende liiga suurtes kogustes söömine võib tekitada tervisehäireid....
Mida peaks teadma küüntest?
Hoolitsetud küüned tõstavad tuju ja annavad hea enesetunde....
Millest on tingitud haprad ja lõhenevad küüned?
Küünte murdumine või lõhenemine tekib küünte kahjustamise või nende kasvuplaadi muutuste tõttu elu vältel. Lausa kaasasündinud haprust esineb inimestel harva....
Miks on sõrmeküüntel pikisuunas vaod?
Küüned on naha derivaadid, mille peamine ülesanne on kaitsta sõrme- ja varbaotsi. Tänu küüntele saame teha ka mõningaid täpseid liigutusi, näiteks haarata pisikesi esemeid. Kuigi tavapäraselt on sõrme...
Kui nohu ronib kõrva
Kuigi vahel võib tunduda, et nohu ei vaja suuremat tähelepanu ja möödub ise, on juhtumeid, kui nohu hakkab valmistama ebamugavusi kõrvades. Sellest lähemalt räägib Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliin...
Magusad marjad oma aiast
Teeme väikese ringkäigu maitsvate marjade maailma, et nende paljude sortide seast oleks lihtsam oma lemmik üles leida. Meie tootevalikust leiate: maasikaid, vaarikaid, karusmarju, mustikaid, pohli, jõ...
Kontaktläätsede salakarid
Maailmas on umbes 140 miljonit kontaktläätsede kandjat ja tulevikus võib nende hulk veelgi suureneda. Kontaktläätsedel nagu igal meditsiinilisel vahendil on aga olemas tüsistuste risk. Nende tekkes mä...
Mis on dermatofüütia?
Seenhaiguse ehk dermatofüütia esmased tunnused on naha ketendus, punetus ning haudumus neljanda ja viienda varba vahel....
5 raamatusoovitust suvepuhkuseks
Suvepuhkuste aeg on käes ja on paras aeg valida puhkuselugemiseks mõned raamatud. Kellele põnevusjutud, kellele suveseiklused, kellele perekonnalood. Igaühele leidub midagi....
Puhkust öökullidele
...
Kaks omapärast lummajat
Hollandi jalaka sordid 'Jacqueline Hillier’ ja ’Wredei’ naelutavad pilgu kauemaks....
Hea muld tuleb ikka kompostihunnikust. Kompostimise nipid ja usside tähtis roll
Kevadest alates tekib aedades suur hulk rohelist massi, mida koos köögijäätmetega saame muuta suurepäraseks kompostiks, et rikastada mulda orgaanilise ainega ja anda hoogu taimede edenemisele....
Puus teeb valu. Kas seda saab ennetada?
Artroos pole ainult eakate probleem, haigestuda võivad ka nooremad....
Stressi hammasrataste vahel
Kui psüühiliselt sünnitab stress peamiselt ärevust ja depressiooni, siis kehalised muutused on mitmekesisemad: muutuvad aine- ja verevarustus, hingamissagedus ja pulss; tõuseb vererõhk, lihased on pin...
Kapriisne vaarikas. Vaarikamardikast tuleb vabaneda
Hõrgutavate marjadega taim on kasvatamisel võrdlemisi kapriisne ning vajab toitaineterikast hea niiskusrežiimiga mulda. Ja ka hoolika aedniku saagi võib rikkuda vilets talv....
Liikumisega vähi vastu
Juba ammu on uuritud seda, kas on võimalik vähktõve eest ära joosta....
Külma vee üllatavad tervisemõjud!
Näo loputamine jääkülma veega võib rahustada kogu keha ja vaimu....
Sitke kaunitar pihlakas
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on üks kolmest Eestis looduslikult kasvavast pihlakakaliigist, teised on pooppuu (S. intermedia) ja tuhkpihlakas (S. rupicola). Tema on neist tuntuim-levinuim, kasv...
AJAKIRJAD
KASULIKUD LINGID