
Püsikuid võib kasvatada peenardes või ka pinnakattetaimedena muru asemel. Põhjamaises ilmastikus saab kasvatada enam-vähem samu taimeliike ja sorte igal pool....

Läbi aegade on orhideed ehk käpalised oma ilu ja omapäraga inimesi kütkestanud. Meie soov neid taimi oma lähiümbruses näha on aga paljudele liikidele saatuslikuks saanud. Siiski juhtub aeg-ajalt väike...

Algaja rohenäpp küsib: milliseid köögivilju, salati- ja maitsetaimi võiksin kasvatada?...

Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele....

Kellukad on oma rütmiliselt kõlava nime saanud kirikukella meenutavate, enamasti küljele või allapoole vaatavate ja kuni rippuvalt paiknevate õite tõttu....

Eriline kaunite valgete õite ja suurte punaste viljadega maasikvaarika Rubus illecebrosus taim on küll kaunis, aga kas selle viljad kõlbavad ka süüa?...

Märkamatult on kätte jõudnud aeg, kus võime lendavad võluvaibad unenägudesse jätta ning peame hoopis keldrisse ruumi tegema oma rakettranitsale või mõnele muule taolisele agregaadile......

Mesilastepidamine linnas pole ammu enam imeasi ja katusemesindus on üks selle osa. Enamasti jäävad mesilaste tegutsemine ja käigud inimestele märkamatuks ning kui palju on mesitarusid linnamajade katu...

Mida ette võtta talviste hooajataimedega, kes pärast õitsemist on oma esialgse kauni välimuse kaotanud?...

Neil aastatel meenutatakse poole sajandi taguseid USA astronautide Kuu-reise. Teise tolleaegse supervõimu ehk Nõukogude Liidu Kuu-ponnistused olid kuni „ühtse ja jagamatu” lagunemiseni rangelt salasta...

Lendavad komandopunktid ehk nn viimsepäevalennukid on mõeldud väga tõsise kriisi või sõja korral riigi kõrgema juhtkonna löögi alt äraviimiseks, aga ka riigi strateegiliste vägede juhtimiseks pärast m...

Villülased – kas uustulnukad ülaste perekonnas? Tegelikult ammu tuntud sügisülased – meie vanad tuttavad!...

Ees ootab uus aasta! See on värske lehekülg, mis veel alles koostamisel. Mis sinna kirja saab, sõltub suuresti küll sinust endast, kuid oma suunava osa annavad ka planeedid. Loe, milleks valmis olla, ...

Rikkalikult õitsevad nõtkete väätidega elulõngad pakuvad aias kasutamiseks tänuväärselt palju võimalusi....

Mõisa eeskujul hakati Eestis ka talude ümbrust kaunistama ilupõõsaste ja lilledega ning need toonased õitsejad on juba poolteist sajandit meie aedade ehteks. Tänapäevalgi igatsetakse oma õue nostalgil...

Jaanipäevast esimeste öökülmadeni õitsvad, viljaka mullaga päikeselist kasvukohta armastavad lillherned on tänuväärsed taimed: nad ei karda tuult ega vihma....

Klassikaliste kevadekuulutajatest sibullillede kõrvale on kerkinud trendikad laugud, kes peavad igas aias olema. Nende looduslikke liike on maailmas üle 1000 ning kõik nad pole sugugi vaid violetsed j...

Telesaate „Naabrist parem” tänavuste võitjate Kirke (22) ja Ander Talu (22) poolt saate jooksul kahest merekonteinerist ehitatud maja suveköögi ja terrassiga jõudis enne jaanipäeva oma asupaika Väike-...

Kui lausuda sõna „nelk“ , siis paljudel inimestel assotseerub see kohe suurte ja kaunite lõikelilledega, mida pea aasta ringi lillepoodides müüakse. Meil saab neid paraku kasvatada vaid kasvuhoones....

Punased sõstrad on väärtuslikud aiamarjad, mille maitse kuulub kindlalt meie põhjamaise suve juurde....

Sügisel toovad aeda elevust ja värve lume tulekuni rikkalikult õitsvad hortensiad....

Roniv hortensia Hydrangea anomala on tippronija omasuguste seas, kes suisa klaaskasvuhoone seina mööda suudab üles rühkida. Ja seda ilma nähtava pingutuseta. Kel tarvis aeda head ronitaime, siis see o...

Inglitrompet Brugmansia x candida on suursugune, kõrge kasvuga rohukõrreline taim. Inglitrompeti suured grammofonitoru meenutavad õied võivad olla kuni 20 cm pikkused....

Kuidas mõjutavad südametegevust õhurõhk ja õhutemperatuur? Kas ärevusest pekslev süda annab märku südamehaigusest? Südamearst Arvo Mesikepp seletab....

Nii nagu kõrvenõgesest, saab ka varemerohust pärast kääritamist ülihead, mineraalainerikast ja kiiretoimelist vedelväetist....