Ehkki kaasajal oleme harjunud kuulma ennekõike liginullenergiahoonetest ja koguni plussenergiahooneid on Maarjamaale juba rajatud, võib paljudest kodudest kujuneda "miinusenergiahoone".
Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Mida uuem on aeg ja ehitamiskava, seda suuremaid aknaid tellijad ihaldavad. Samas on suvel päike üha kuumem ja talvel kütmine üha kallim – kas suured aknad on meie kliimas ilmaasjata kallis luksus?
Aastaid tagasi oli trend ahi- ja pliidikütmine mugavamate küttelahenduste vastu välja vahetada. Nüüd aga on puupliidid ja ahjud tasapisi taas au sisse tulnud ning korda kõpitsetakse ka päris vanu koldeid.
Moodne aeg toob kaasa moodsad mured ning kui ka tuba soe ning küttearved madalad, on siin-seal kuulda elanike murest, et hästiköetud eluruumides kipub õhk talviti jääma liialt kuivaks.