Armastatud peiulilled on aedniku tänuväärsed abilised taimekaitserindel ning kuluvad ära köögiski.
Peiulilled (Tagetes) on meie suviste lillepeenarde ja taimeanumate klassika.
Kui kliima muutub veel soojemaks, saab ehk Eestiski harilikku hirssi teraviljana kasvatada, seni rõõmustab ta meid dekoratiivse ilukõrrelisena.
Inimene hakkas hirssi toidutaimena kasvatama väga ammu: arheoloogilised leiud kinnitavad, et Põhja-Hiinas söö
Aroonia kingib koduaia aastaringis kaks iluelamust: kevadel rõõmustavad silma suured valged õisikud ja sügisel leekivpunane lehevärv, lisaks saab põõsalt ka kopsaka saagi tervistavaid vilju.
Kuulus vene sordiaretaja Ivan Mitšurin ristas eelmise sajandi
Suureõieline norulill on saanud väga ilmeka nime.
Põhja-Ameerika idaosast pärit püsik on üpris omapärase välimusega. Tema helerohelised, pisut keerdunud lehed ripuvad jõuetult alaspidi.
Sügisest aeda kaunistavad väga eriilmelised kukeharjad, kes pakuvad nii lehe- kui ka õieilu.
Kukeharjade valik on tõesti üllatavalt lai. Looduses on kukeharjadel tähtis osa erosiooni takistajatena.
Karusmarjasorte on väga erinevaid. Nende viljad võivad olla siledad, kaetud udekarvadega või hoopis karvased. Värvilt heledamad ja tumedamad punased, mustjad, kollased, rohelised, kollakasrohelised.
Karusmari peab olema igas koduaias.