Vitamiinide ja mineraalainete tarvitamise ning imendumise kohta liigub palju müüte. Kas ja millal neid peaks võtma ja kuidas need üldse mõjuvad? Milliseid vigu peaksid vältima?
1. Vedelal kujul tarvitatud vitamiinid imenduvad kõige paremini
Nii ja naa.
Juurseller ei näe just ahvatlev välja, ent annab omapärase maitse nii supile kui ka köögiviljahautisele ning tal on ka raviomadusi.
Väga vana kultuurtaime, aedselleri koduks on Vahemere kallas, kus ta seniajani kasvab ka metsikult.
Meie keha koosneb 60-70% ulatuses veest. Organismi elutegevuse ajal kaotame seda aga pidevalt. Et meie organism oleks terve ja enesetunne hea, tuleb päeva jooksul regulaarselt vett tarbida.
Hiljuti läbiviidud Briti uuringu kohaselt võib vererõhk, mis igal mõõtmisel on erinev, soodustada südameinfarkti ja insulti haigestumist.
Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas European Heart Journal.
Selle järgi oli vererõhu kõikumine hüpertensiivset
Aedtill on Vahemere maadest pärit maitsetaim, mida ka paljud eestlased armastavad aias kasvatada. Till kasvab meie oludes hästi, sirgudes lausa 1,2 meetri pikkuseks.
Süüa tehes mõtleme ennekõike sellele, et roog tuleks maitsev, ent tähtis on valida ka niisugune valmistamisviis, millega säilib võimalikult palju tarvilikke toitaineid.
Pole uudis, et olenevalt valmistajast võib samasugune toit maitseda väga erinevalt.
Maasikad on mõnusad ja tervistavad just värskelt suhu pista, kuid neist võib vahelduseks valmistada ka hõrke sööke-jooke.
Maasikate biokeemiline koostis sõltub sordist, ilmastikust, kasvukohast, valmimisperioodi pikkusest jm.
Ploomipuud on koduaias kahtlemata väga populaarsed, õunapuude järel kohe teisel kohal. Uue aastatuhande alguses loendati Eesti aedades kasvamas umbes miljon õunapuud ning rohkem kui 400 000 ploomipuud.