
Kevadest on kõige parem osa saada õues. Tore on istuda niisama päikese käes või aias toimetada, kuid leia õhtuti aega ka jalutamiseks. See on imeravim mitme mure vastu....

Kevadiste päikesepaisteliste ilmadega kipuvad majaelanikud kohe ka aknaid pesema. Kui vähegi kannatab, siis on võimalik ennast kahekordsest tööst säästa, lükates aknapesu mai lõppu....

Toekas küpsetis, milles võib ära kasutada ka külmkappi jäänud juustujääke ning hakitud päikesekuivatatud tomateid....

Kevadine päikesepaiste on vaatamata pluss- ja miinuskraadide vaheldumisele juba esimesed elektritõukerattad ja jalgrattad tänavale toonud. Kuigi ilus ilm meelitab kohe sõitma, tasub teada, et lisaks l...

Tahaks juba suve! Päikese kätte! Muru peale! Valgetesse öödesse! Esimesi maasikaid! Õitsvat sõnajalaõit! Sauna koos värske kasevihaga! Pikka ja kaunist Põhjamaa suve!...

Olenemata sellest, kas püsime kodus või liigume natuke ringi, vastutame ikka oma lemmiklooma eest. Palavaga veel eriti....

Klaaspindadele ja terrassidele lähenetakse koduses puhastuses tihti täiesti umbropsu, lähtudes tehnikas vaid sellest, mis pesuvahendireklaamist meeles on. Selline lähenemine on küll kiiduväärselt entu...

Aina pinevamalt aknast piiluv päike näitab halastamatult kätte kõik kohad, mis vajavad kraamimist. Lapiga võiksid värskendada ka seda, mis silmale esmapilgul nähtamatu. Leia iga päev nurk, mida koos b...

Dekoratiivsetes mandalates on peidus hulk meie rahvusmustrite sümboolikat – siin pn päikeserattad, rõngasrist, nelja ilmakaart ühendav täht, tihedamad ja hõredamadeluringid ning kõige kurja eest kaits...

Selle kevade esimesed proovisõidud ei sattunud just ülitoetavatesse tingimustesse. Esimene plaanitud sõidupäev tuli ära jätta, sest sademed balansseerisid jäävihma piiril. Teisel katsel paistis hele p...

ESO ehk Euroopa Lõunaobservatoorium (European Southern Observatory) loodi 1962. aastal seitsme riigi algatusel ning praeguseks on projektiga liitunud 16 riiki. Nimetuses Euroopa näitab siinjuures suur...

Kevade algust kuulutavad lumes õitsemist alustavad lumikellukesed, krookused, lumekupud ja lumeroosid. Aga kevade esimesed õied võivad avaneda ka toas!...

Herpeseviiruseid, mis võivad silma kahjustada, on mitu....

Okaspuude ja -põõsaste aed on igihaljas aasta läbi. Ühes koduaias kujundatakse okaspuid lõikamisega....

Värske rohelus paneb südame rõõmsalt põksuma, annab toredaid mõtteid ning kannab meid rutiinsest stressikeskkonnast eemale. Üksik taim on üksik, paaris on juba põnevam, kuid üks hea seltskond taimi on...

Kui palju peab vett jooma?...

Säntpooliad kui ühed armastatumad toalilled kuuluvad gesneerialiste sugukonda ja looduses kasvab neid paarkümmend liiki. Kunagi loodusest leitud taim on tänapäeval Ida-Aafrika metsades väga haruldasek...

Kuivad ja lõhenenud huuled muutuvad sügisel ja talvel paljude jaoks tuttavaks probleemiks. Külm, tuul ja kuiv siseõhk võivad huulte kuivust süvendada, kuid oma osa võivad mängida ka huulte limpsimine ...

Mõnus tuulevaikne ilm, lilleline kleit, korv täis head ja paremat ning kõrval paar sõpra – selline on õige pikniku meeleolu. Kui oled juba ühe sulni lõunapausi murul maha pidanud, oled edaspidi esimen...

Igas aias saab liaanidega ehk ronitaimedega luua tiheda, samas muljet avaldava leheseina. Nad ei vaja erilist hooldust, nendega saab hõlpsasti sulgeda inetuid vaateid ja kujundada hubaseid istumisnurk...

Mis juhtub silmade, nina ja sinu nahaga, kui sa kipud sagli neid näo osi hõõruma? Ühe ja sama näoilme pidev kordamine muudab samuti nahakoed nõrgemaks....

Selle aasta suvi on meid juunis soojade ilmadega hellitanud, aga tegus aiapidaja teab, et aiailu nautimise kõrvalt tuleb leida ka kesksuvel aega kastmiseks, väetamiseks, kärpimiseks ja tolmendamiseks....

Villülased – kas uustulnukad ülaste perekonnas? Tegelikult ammu tuntud sügisülased – meie vanad tuttavad!...

Suve alguses muutuvad Eesti metsad ja raiesmikud paljudele korilastele tõeliseks sihtkohaks, sest just siis hakkavad valmima metsmaasikad. Kuigi need väikesed ja aromaatsed marjad kasvavad looduses la...

Miski pole inimesele lähemal kui oma nahk – suurim organ, mida on igaühel enam-vähem 4 m². Nahk kaitseb organismi väliskeskkonna mõjude, mehaaniliste vigastuste, bakterite ja põletike eest ning regule...