OTSING

Victor – brittide viimsepäevapommitaja

Inglismaal Farnborough’s toimus 1953. aasta sügisel traditsiooniline lennundusnäitus, mis seekord langes kokku uue kuninganna kroonimispidustuste ja Korea sõja lõpuga. Tõestamaks, et kuuldused Briti i...

Pudemeid relvastuse laualt

Nii mõnedki meie igapäevaelus kasutatavad tooted või seadmed on alguse saanud sõjategevuse vajadustest. Kas need oleks sündinud ka ilma sõdadeta?...

Külm sõda stratosfääris

Käesoleva aasta TMi oktoobrikuu numbris ilmus lugu ameeriklaste lendavast superkindlusest B-52, millest võib saada esimene lennuk, mis püsib relvastuses ligikaudu 100 aastat. B-52 jätkab lendamist ka ...

Bonn Berliini vastu – kahe Saksamaa veealune vastasseis

Oli 1952. aasta suvi, kui sajad Rügeni elanikud said ootamatult käsu oma kodudest lahkuda. Juba enne nende teeleasumist saabus sinna rahvapolitsei eriüksus, kes asus saare kirderannikut okastraadiga t...

Värskeim õhuvaade ESS ehituselt. Keskel kulgeb diagonaalselt kiirenditunnel, selle kohal käib märklauahoone ehitus, kaarjasse hoonesse tulevad mõõteseadmed.

Eesti teadlased osalevad maailma suurima neutronallika rajamisel

Lundis ehitatakse Skandinaavia teaduskeskust, mille kiirendite abil saavad eri maade teadlased uurida uusimate ainete omadusi ning määrata vanimate esemete vanust. Oma osalus neis hiigelseadmetes on k...

Sõiduautosse Trabant oli peidetud hulk infrapunalampe. Auto jäeti ööseks tänavale ja automaatkaamera sai salaja pildistada inimesi, kes sisenesid või väljusid luuratavast majast. Auto uksesse on lõigatud lampide näitamiseks ava.

Pilguheit salasõdadele

Berliini spionaažimuuseumi vitriinide sisemus on pilguheit meie ümber päriselus askeldavate luurajate töövahenditele: kasutatud pealtkuulamis- ja fotografeerimisseadmetele, huulepulgaks maskeeritud mi...

Kui kuum on kuumim kuum

Eelmises Tehnikamaailma numbris uurisime lähemalt külmarekordeid ning absoluutse nulli olemust. Kas midagi sarnast oleks leida ka temperatuuriskaala teises otsas?...

Tšeljabinski asteroid jättis oma lennuteele pika suitsusaba. Seda imetlenud inimesed ei osanud oletada lööklaine tulekut.

Kas saame end kaitsta?

Kui me ei soovi jagada dinosauruste saatust, tuleb meil valmis olla taevast kaela sööstvate kivide vastu. Õnneks on ohtlike asteroidide otsingud heal järjel. Ja tõrjevõimalusigi on mitmeid ning nii mõ...

Maakera poolt vaadates toimub totaalne häving umbes 1,2 miljardi (arvu täpsuses võib küll kahelda) aasta pärast, kui Päike muutub meile talumatuks.

Lõpp tuleb nii või naa. Kümme võimalikku maailmalõppu

Kõigele saabub kord lõpp, ka maakerale ja kogu ilmaruumile. On siiski üpris tõenäoline, et praegune inimkond ei pea maailmalõppu kogema. Kuid ükskord see toimub – ainult kuidas? Selleks on 10 võimalus...

Elektromagnetkiirguste keerukas maailm

Iga koolis füüsikat õppinu on kursis elektromagnetkiirguse (EMK) spektriga: ühes ääres kõige pikema lainepikkusega raadiolained, siis mikrouunides kasutust leidvad mikrolained, siis infrapunane kiirgu...

EelmineLeht 1 / 1Järgmine