.png)

Roosid on ühed armastatumad aiataimed, kuid samal ajal ka ühed kõige sagedamini lehetäide rünnaku alla sattuvad lilled. Kui varakevadel või suve alguses märkad rooside noortel võrsetel ja õienuppudel ...

Lõikamine on põhiline võte, mis paneb aedhortensia kaunilt õitsema. Mida jõulisem on kevadel kasvu alustanud võrse, seda suurem on selle tipus avanev õisik. Järelikult tuleb luua tingimused, et põõsas...

Tegelikult pole roosid oma nõudmistega üldsegi mitte kõrgklass – vastupidi: nad on hämmastavalt vähenõudlikud ja visad. Ääretult tublid õitsejad, vähenõudlikud, kuid suursugused iludused, mis sobivad ...

Aedhortensia tuleb igal aastal hilissügisel või varakevadel tagasi lõigata – vaid siis on põõsas terve ja tugev ning õisikud nagu suured kohevad vahutorbikud. Kuidas õigesti lõigata?...

Pookimine on loominguline ja kasulik aednikuoskus. Kui õunapuid poogitakse hilistalvel, siis viinamarjade puhul on selleks sobiv aeg suvel. Ega see polegi asi, milleta viinapuid kasvatada ei saa, ent ...

Ebaküdooniat pannakse eelkõige hapu maitse pärast hoidistesse, kuid kogu taimel on tervistav vägi, mida oleks mõistlik endasse ammutada....

Ilusaid ja maitsvaid lauaviinamarju saab vaid siis, kui viinapuu igal sügisel ja sealjuures ka õigesti tagasi lõigata....

Nutika taimevalikuga aias jagub silmarõõmu ka talvel. Enne saabuvat istutushooaega tasub oma aed sellise pilguga üle vaadata....

Plusskraadidega talvepäeval võib juba puid ja põõsaid lõigata, et varakevadel oleks tööd vähem. Paras aeg on värskendada teadmisi, miks ja kuidas kärpida....

Püsi- ja suvelillede hulgas on terve hulk selliseid, mida võib julgelt suhu pista ja köögis mitmeti kasutada. Lisaks õitele sobivad toidutegemiseks ka lillede noored lehed ja võrsed ning mõnel liigil ...

Südasuvel saabub kauaoodatud aeg, mil saab suhu pista esimesed hõrgud vaarikad....

Viinamarjad Eesti aias ei ole ammu enam imeasi. Neid saab kasvatada nii küttega ja kütteta kasvuhoones kui ka avamaal või hoone lõunaküljel seina ääres. Peamine on tunda õigeid sorte ja hooldusvõtteid...

Vesivõsud on tugevad, püstised ja väga kiire kasvuga võrsed, mis tekivad tavaliselt õunapuudel, pirnipuudel ja teistel viljapuudel pärast tugevat lõikust, külmakahjustust või lihtsalt puu vananedes....

Harilik mänd on üks väheseid puittaimi, kes kasvab nurisemata igasugusel, ka kehvemal maal. Aastatega võib mändidest vähese vaevaga kasvatada bonsai, põõsasja kujuga mägimändidest aga hoopis tiheda, l...

Lehtpõõsad vajavad igal aastal kääre ja saagi, et mitte vananeda, õitseda kaunilt ning et lehtede ja võrsete värv ei tuhmuks....

Vaarikas on hõrgu maitsega ja väga väärtuslik mari, sellepärast ta peaaegu igas aias kasvabki. Tänu „sügisvaarikatele” kestab vaarikaaeg talve tulekuni....

Soojem märtsipäev meelitab aeda. Üks vajalik töö, mida seal saaks juba teha, on lõigata ilupõõsaid....

Vaarika-varrepõletik on meil levinuim vaarika seenhaigus, mis jätab ilma suurest osast saagist....

Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele....

Algusest peale õigesti kujundatud viinapuud on sügisel lihtne lõigata – see saab tehtud paari kääriklõpsuga....

Suve teisel poolel on hästi näha, millised hortensiad õitsevad rikkalikult ja millised kasvatavad vaid lopsakaid lehti. Kui õisi ei tule, ei tähenda see tingimata, et taim on haige....

Kilptäid on 3–5 mm pikkused pruunid „kühmukesed”, mida kogenematu silm ei oska taimel märgatagi. Neid tuleb otsida lehtede alumiselt poolelt pearoodude lähedalt, lehevartelt, võrsetelt ja õieraagudelt...

Maitsetaimena tuntud estragoni tasub kasvatada ka silmailu pakkuva peenelehelise puhmiku ja kevadiste vitamiinirikaste võrsete pärast....

Kas orhidee on liiga suureks kasvanud? Potist paistavad vaid juured? Koorepuru on muutunud samblaseguseks mullaks? Kui nii, siis on aeg kallis taim ümber istutada....

Mille poolest erinevad üksteisest puishortensia ja suurelehine hortensia?...