
Tegelikult pole roosid oma nõudmistega üldsegi mitte kõrgklass – vastupidi: nad on hämmastavalt vähenõudlikud ja visad. Ääretult tublid õitsejad, vähenõudlikud, kuid suursugused iludused, mis sobivad ...

Aedhortensia tuleb igal aastal hilissügisel või varakevadel tagasi lõigata – vaid siis on põõsas terve ja tugev ning õisikud nagu suured kohevad vahutorbikud. Kuidas õigesti lõigata?...

Pookimine on loominguline ja kasulik aednikuoskus. Kui õunapuid poogitakse hilistalvel, siis viinamarjade puhul on selleks sobiv aeg suvel. Ega see polegi asi, milleta viinapuid kasvatada ei saa, ent ...

Ebaküdooniat pannakse eelkõige hapu maitse pärast hoidistesse, kuid kogu taimel on tervistav vägi, mida oleks mõistlik endasse ammutada....

Nutika taimevalikuga aias jagub silmarõõmu ka talvel. Enne saabuvat istutushooaega tasub oma aed sellise pilguga üle vaadata....

Püsi- ja suvelillede hulgas on terve hulk selliseid, mida võib julgelt suhu pista ja köögis mitmeti kasutada. Lisaks õitele sobivad toidutegemiseks ka lillede noored lehed ja võrsed ning mõnel liigil ...

Plusskraadidega talvepäeval võib juba puid ja põõsaid lõigata, et varakevadel oleks tööd vähem. Paras aeg on värskendada teadmisi, miks ja kuidas kärpida....

Harilik mänd on üks väheseid puittaimi, kes kasvab nurisemata igasugusel, ka kehvemal maal. Aastatega võib mändidest vähese vaevaga kasvatada bonsai, põõsasja kujuga mägimändidest aga hoopis tiheda, l...

Ilusaid ja maitsvaid lauaviinamarju saab vaid siis, kui viinapuu igal sügisel ja sealjuures ka õigesti tagasi lõigata....

Südasuvel saabub kauaoodatud aeg, mil saab suhu pista esimesed hõrgud vaarikad....

Viinamarjad Eesti aias ei ole ammu enam imeasi. Neid saab kasvatada nii küttega ja kütteta kasvuhoones kui ka avamaal või hoone lõunaküljel seina ääres. Peamine on tunda õigeid sorte ja hooldusvõtteid...

Lehtpõõsad vajavad igal aastal kääre ja saagi, et mitte vananeda, õitseda kaunilt ning et lehtede ja võrsete värv ei tuhmuks....

Vaarikas on hõrgu maitsega ja väga väärtuslik mari, sellepärast ta peaaegu igas aias kasvabki. Tänu „sügisvaarikatele” kestab vaarikaaeg talve tulekuni....

Soojem märtsipäev meelitab aeda. Üks vajalik töö, mida seal saaks juba teha, on lõigata ilupõõsaid....

Kanarbikud – pehmed, kohevad, värvilised ja pika õitseajaga padjakesed nõmmeaias. Nende õites leiduv nektar meeldib meetoidulistele putukatele....

Vaarika-varrepõletik on meil levinuim vaarika seenhaigus, mis jätab ilma suurest osast saagist....

Algusest peale õigesti kujundatud viinapuud on sügisel lihtne lõigata – see saab tehtud paari kääriklõpsuga....

Kilptäid on 3–5 mm pikkused pruunid „kühmukesed”, mida kogenematu silm ei oska taimel märgatagi. Neid tuleb otsida lehtede alumiselt poolelt pearoodude lähedalt, lehevartelt, võrsetelt ja õieraagudelt...

Mille poolest erinevad üksteisest puishortensia ja suurelehine hortensia?...

Maitsetaimena tuntud estragoni tasub kasvatada ka silmailu pakkuva peenelehelise puhmiku ja kevadiste vitamiinirikaste võrsete pärast....

Kas orhidee on liiga suureks kasvanud? Potist paistavad vaid juured? Koorepuru on muutunud samblaseguseks mullaks? Kui nii, siis on aeg kallis taim ümber istutada....

Varasuvel, juba enne õitsemist, murra välja viljatud võrsed – need on sellised, millel on väänlaid (köitraod, mille abil taim ronib) juba näha, aga õisikuid mitte....

Millal, kui palju ja kuidas lõigata okaspuid?...

Igasuvine võitlus lehetäidega on täies hoos....

Märtsikuu on viimane aeg marjapõõsaste ülevaatamiseks ja kevad-kohendamiseks. Veel pole pungad puhkenud ja võrale pääseb hõlpsasti ligi....