Kuidas taastada ja soojustada vana talumaja põrandat?
Janno Zõbin
TM Kodu & Ehitus
Vana laudpõrand | Shutterstock

Vana palkmaja laudpõranda soojapidavamaks muutmine ja renoveerimine võivad hobiehitajale näida esmapilgul lihtsate ja loogiliste tegevustena. Oluline oleks justkui teada tööde järjekorda ja kasutada õigeid võtteid. Siiski on nii enne tööle asumist kui protsessi jooksul oluline silmas pidada palju asjaolusid ja arvestada maja tervikuga.

Nagu vana talumaja puhul üldiselt, on põrandagi ohtlikuim vaenlane niiskus. Lisaks on ülioluline arvestada, et keldrita ja keldriga majade vundamente-põrandaid tuleb käsitleda eraldi. Allpool jagab just keldrita maja kohta teavet ja näpunäiteid keemiku haridusega Ants Viilup, kes on muuhulgas tegelenud hoonete sisekliima ja ventilatsiooni küsimustega ning õpetab rahvusliku ehituse eriala tudengeid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Niiskusprobleemid kõigepealt

Olulisim on enne tööde alustamist veenduda, et vundament ei märgu. Põhjuseid võib olla palju ja kindlasti tasub konsulteerida spetsialistiga. Näiteks vihmaveesüsteemi (rennide ja torude) paigaldamine oleks enam kui soovitav. Vundamendikahjustusi põhjustab ka sokli ehk vundamendi maapealse osa pealispinnast kõrgemal lõppev vihmaveetoru. Eriti tuleks jälgida sokli ja vundamendi nurkade olukorda, kuna neid kohti mõjutab ilmastik kõige rohkem. Sokkel peaks olema sademete eest kaitstud korraliku plekiga. Ilma kaitsva plekita tungib vesi ülalt soklisse ning hakkab külmudes seda lagundama.

Kui majas on niiskusprobleemid (esineb näiteks põrandaaluseid loike või on niiskust saanud põranda talad või lauad), võiks üles otsida lähima kaevu ning vaadata, kui sügaval on pinnasevesi. Enamasti on see 4–5 meetri sügavusel, mis tähendab, et majas olevad niiskuseprobleemid on tingitud hoopis pinnaveest ja sademetest. Kõigepealt tuleb seega lahendada need probleemid: niita maja ümbert ära kõrgem hein, samuti ei soovitata lillepeenraid rajada vundamendi vahetusse lähedusse. Kindlasti pole mõistlik vundamendi lahti kaevates asendada pinnast liivaga, mis võimaldab vihmaveel valguda vundamendi alla.

Soojustamata põranda korral on mõistlik vundamendi sees asuvad tuulutusluugid lahti teha kevadel ja sulgeda enne talve. Kui põrand on juba soojustatud, ei tohiks suvist sooja õhku vundamendi alla lasta, kuna see põhjustab taas mädanemisprotsesse. Vanade majade puhul ei tohi Viilupi sõnul kindlasti drenaaažitoru paigaldada allapoole maja taldmikku ehk vundamendi alumist piiri – sellega rikutaks taldmiku all niiskusrežiimi, mis omakorda võib põhjustada pinnase vajumisi.

varu_1.jpg

Vana põranda soojustamine talumajas
erakogu

Tuulutuseta soojustus

Põrandaga konkreetseid töid alustades tuleks Ants Viilupi sõnutsi kõigepealt spetsiaalse vahtpolüsterooliga soojustada sokkel väljastpoolt maja. Põranda talade (prusside või palkide) alla peaks 5 cm paksuselt panema soojustusmaterjali, hästi sobib näiteks kergkruus. Talade vahele võib panna põranda soojustusmaterjali vabal valikul, näiteks klaasvilla või kivivilla. Sobib ka vahtpolüsterool (sel juhul tuleks vahtplasti plaatide vahed montaaživahuga täita korralikult). Villa puhul paigaldatakse talade külge spetsiaalne toestus. Soojustusmaterjali peale vahetult põrandalaudade alla paigaldatakse aurutõkkematerjal, parima efekti annab ehitusfoolium.

Kogu põrandaalune ruum täidetakse niisiis soojustusmaterjaliga ja tuulutusvahet kuhugi ei jäeta. Selleks on Viilupil olemas konkreetne põhjendus: niiskuse liikumise suund on 9–10 kuud aastas toa poolt maapinna poole. Oluline on taas silmas pidada, et niiskuse ning ventilatsiooniga seotud küsimused ja probleemid on erinevad soojustamata ja soojustatud põranda puhul.

Kui eelpool seletatud viisil põrandaalune soojustusmaterjali/soojustusmaterjalidega täita, ei tohiks soklit kindlasti soojustamata jätta. Soojustamata või valesti soojustatud sokli puhul algab põranda all vundamendist ühe meetri ulatuses intensiivne mädanemine. Esineb juhtumeid, mille puhul ei ole soklit võimalik soojustada, kuid need on keerulisemad ning neid tuleks käsitleda eraldi. Talade alune soojustus on vajalik, kuna see tingib talade jäämise toasoojuse mõjuvalda. Soojustatud põranda puhul tuleks tarbetuks muutunud tuulutusavad sulgeda. Nagu juba öeldud – suvise tuulutamisega pääseks niiskus põranda alla – seega tuleks seda vältida.

varu_2.jpg

1 Vana maja põranda korda tegemine just nõndamoodi enamast algabki – seina ja sokli remondiga.
erakogu

Kuidas põrand taastada?

Mädanenud palkide või palgiosade puhul tuleb need välja vahetada või asendada sobivate prussidega. Ääretalad ehk palgid võiks olla vundamendi äärest umbes 10 cm kaugusel. Kui vana põranda talad ja lauad on juba pehkinud, tuleks Antsu arvates valida betoonalusele rajatud laudpõrand. See tähendab, et õhukestele laagidele tuleks ehitada uus laudpõrand. Põranda pind peaks paiknema vundamendile toetuva palgi keskpaigas. Betooni pind jääb nüüd sokli pealispinnast kõrgemale. Sel juhul võib sokli ka väljast soojustama jätta.

Üldteada on, et betoonpõranda puhul pannakse kõige alla tavaliselt killustik, mille peale peenike liivakiht, seejärel 150 mm paksune vahtpolüsterool, kile ja siis valatakse betoon. Uue puitpõranda puhul aga ei tohi kilet mingil juhul panna, sest veeauru liikumise suund, nagu ka eelpool märgitud, on majas ülevalt alla! Kilega betoonile õhu juurdevool suletakse ning sellega takistatakse betooni kuivamist. Antud juhul tuleb kile paigaldada hoopis betooni peale just selleks, et vältida betooni niiskuse jõudmist laudadesse. Kile asemel sobib taas kasutada ehitusfooliumit.

Kui põranda konstruktsiooniprobleemid lahendatud ja põrand soojustatud, on mittepehkinud laudade taastamine märksa lihtsam ülesanne. Üks võimalus on eemaldamise käigus laudadesse tekkinud suuremad praod kinni liimida. Selleks võiks kasutada näiteks pitskruve ja liimi. Siinkirjutaja kasutas põrandalaudade pragude kokku surumiseks just liimi ja pikki puidukruve. Kruvisin viimased laudadesse külje pealt, mis praod laudades oluliselt kitsamaks muutis.

Puidu pahtlite, lakkide ja õlide kohta saab nõu ehituspoodidest. Paljuski toetuvad siin valikud juba isiklikule maitsele, mida pole mõtet ette dikteerida.

70 aastat vanade ja vanemate laudade positiivne omadus on see, et need enam reeglina ei mängi ning seetõttu ei teki uuesti paigaldatud põrandalaudade vahele pragusid. Praktilises mõttes ongi see üks vana laua taastamise põhilisi argumente; vana ja arhailine pakub kõigele muule lisaks kindlasti ka silmailu!