Kuidas taastada ja soojustada vana talumaja põrandat?
Janno Zõbin
TM Kodu & Ehitus
Vana laudpõrand | Shutterstock

Vana palkmaja laudpõranda soojapidavamaks muutmine ja renoveerimine võivad hobiehitajale näida esmapilgul lihtsate ja loogiliste tegevustena. Oluline oleks justkui teada tööde järjekorda ja kasutada õigeid võtteid. Siiski on nii enne tööle asumist kui protsessi jooksul oluline silmas pidada palju asjaolusid ja arvestada maja tervikuga.

Nagu vana talumaja puhul üldiselt, on põrandagi ohtlikuim vaenlane niiskus. Lisaks on ülioluline arvestada, et keldrita ja keldriga majade vundamente-põrandaid tuleb käsitleda eraldi. Allpool jagab just keldrita maja kohta teavet ja näpunäiteid keemiku haridusega Ants Viilup, kes on muuhulgas tegelenud hoonete sisekliima ja ventilatsiooni küsimustega ning õpetab rahvusliku ehituse eriala tudengeid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias.

Niiskusprobleemid kõigepealt

Olulisim on enne tööde alustamist veenduda, et vundament ei märgu. Põhjuseid võib olla palju ja kindlasti tasub konsulteerida spetsialistiga. Näiteks vihmaveesüsteemi (rennide ja torude) paigaldamine oleks enam kui soovitav. Vundamendikahjustusi põhjustab ka sokli ehk vundamendi maapealse osa pealispinnast kõrgemal lõppev vihmaveetoru. Eriti tuleks jälgida sokli ja vundamendi nurkade olukorda, kuna neid kohti mõjutab ilmastik kõige rohkem. Sokkel peaks olema sademete eest kaitstud korraliku plekiga. Ilma kaitsva plekita tungib vesi ülalt soklisse ning hakkab külmudes seda lagundama.

Kui majas on niiskusprobleemid (esineb näiteks põrandaaluseid loike või on niiskust saanud põranda talad või lauad), võiks üles otsida lähima kaevu ning vaadata, kui sügaval on pinnasevesi. Enamasti on see 4–5 meetri sügavusel, mis tähendab, et majas olevad niiskuseprobleemid on tingitud hoopis pinnaveest ja sademetest. Kõigepealt tuleb seega lahendada need probleemid: niita maja ümbert ära kõrgem hein, samuti ei soovitata lillepeenraid rajada vundamendi vahetusse lähedusse. Kindlasti pole mõistlik vundamendi lahti kaevates asendada pinnast liivaga, mis võimaldab vihmaveel valguda vundamendi alla.

Soojustamata põranda korral on mõistlik vundamendi sees asuvad tuulutusluugid lahti teha kevadel ja sulgeda enne talve. Kui põrand on juba soojustatud, ei tohiks suvist sooja õhku vundamendi alla lasta, kuna see põhjustab taas mädanemisprotsesse. Vanade majade puhul ei tohi Viilupi sõnul kindlasti drenaaažitoru paigaldada allapoole maja taldmikku ehk vundamendi alumist piiri – sellega rikutaks taldmiku all niiskusrežiimi, mis omakorda võib põhjustada pinnase vajumisi.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.

varu_1.jpg

Vana põranda soojustamine talumajas
erakogu