Puidust aiarajatised
Paula Ritanen-Närhi
Ingrid Maasik
TM Kodu & Ehitus
Puidust terrass ja pergola | Rakennusmaailma

Terrassi, pergolat, variseina ja muid aiarajatisi on asjaarmastajal kõige lihtsam teha puidust. Õigesti ehitatud puitkonstruktsioon peab kaua vastu, eriti kui seda korrapäraselt hooldada.

Aiarajatised ehitatakse kõige sagedamini puidust, mis on mitmeks otstarbeks kasutatav ja lihtsalt töödeldav materjal. Puit sobib aiamaastikku nii maal kui linnas. Elukaare lõppu jõudnud töötlemata puitu ja kuum- ehk termotöödeldud puitu tohib põletada, immutatud puit tuleb aga viia jäätmejaama. Terrasse, tööriistakuure, piirdeaedu ja palju muud ehitatakse tavaliselt puidust. Algaja saab kenasti hakkama taimede tugiresti ja küllap ka terrassi ehitamisega, kuid näiteks vanadest akendest kasvuhoone ehitamine eeldab suuremat kogemust. Puit on elav materjal, mida on võimalik töödelda üsna väheste lihtsate tööriistadega.

Aiarajatised ehitatakse enamasti kas kuuse- või männipuidust. Üha rohkem kasutatakse lehist, millest tehtud puitpinnad on kaunid ja väga vastupidavad. Töötlemata lehisepuit muutub aja jooksul hallikaks, ent puidukaitsevahendite abil on võimalik säilitada lehisele iseloomulikku heledat tooni.

Puidule pikka iga!

Aiarajatised asuvad ilmastikumõjudele avatult väliskeskkonnas, vihma ja päikese käes. Puit imab vett ja selle niiskussisaldus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskussisalduse muutumisele. Niiskuse suurenedes puit mõnevõrra paisub, niiskuse vähenedes kahaneb. Sellega tuleb puidust ehitamisel arvestada. Aias, kus on niiske ja soe, hakkab töötlemata puit tasapisi pehkima. Ehitustehniliselt on võimalik puidu hävinemist takistada või vähemalt aeglustada, kuid välitingimustes pole naturaalsel, töötlemata puidul pikka iga. Töödeldud puitmaterjal säilib palju kauem.

Kui vanasti kaitsti ehituspuidu pinda söestamise ja soolalahusesse kastmisega, siis tänapäeval töödeldakse puitu mitmesuguste pritsitavate ja pintseldatavate pinnakaitsevahenditega. Need ained ei tungi pindmisest kihist sügavamale ja seetõttu tuleb kaitsekihti aeg-ajalt uuendada.

Puidu immutamine (süvaimmutamine) võimaldab puitu kaitsta nii kahjurite kui ka ilmastikumõjude vastu sügavalt ja seega efektiivsemalt. Immutatud materjali kasutatakse eelkõige kohtades, kus puit on kokkupuutes pinnase, vee või betooniga. Puidu vastupidavust saab tõsta ka kuum- ehk termotöötlusega. Kuumutamine viib puidust välja niiskuse ja bakterid, puit muutub tumedamaks ja kergemaks ning reageerib õhuniiskuse muutumisele vähem. Termopuitu kasutatakse tänapäeval üha rohkem terrassi- ja voodrilauana, samuti aiamööbli tegemiseks.

Terrasside laudiseks kasutatakse ka puitkomposiitmaterjali, eriti USAs. Puitplastlaudade eeliseks on vastupidavus bioloogilistele mõjuritele ja ilmastikutingimustele. Puitplast niiskub väga aeglaselt ega vaja töötlemist. Materjali omadused sõltuvad eelkõige komponentidest ja nende omavahelisest suhtest.

Lehisepuidust aiarajatised

Tänapäeval eeldavad inimesed, et aed peab olema lihtsalt hooldatav. Terrassi rajamine võimaldab niitmist vajavat murupinda vähendada. Väikestel linnakruntidel soovitakse piirata nähtavust nii naabrite kui tänava poole – sageli on terve aiaruum tänavale näha ja elanikud igatsevad privaatsust. Samuti reisivad inimesed tänapäeval palju ja soovivad reisidel nähtud ideid oma aedades teostada.

Lõunamaade eeskujul soovitakse meilgi kolida suveks pool elamist aeda ja "välielutoa" mugavuste eest ollakse nõus maksma. Vaheseinte, piirdeaedade, pergolate, taimede tugirestide jm valmistoodete ostmise asemel on inimesed hakanud neid tellima, ja eks tellimustööna valminud rajatised sobivad aeda märksa paremini kui valmistooted. Hindu vaadatakse ja võrreldakse küll, aga nii mõnigi valib pärast hinna-kvaliteedi suhte kaalumist siiski käsitöö.

Aiarajatiste ehitamiseks kasutati mõni aeg tagasi immutatud puitu, seejärel termopuitu ja nüüd on tellijad hakanud küsima Siberi lehist. "Lehisepuit on praegu nii populaarne, et materjali tarnimisega on olnud viivitusi. Mind ennast veetleb lehisepuidu vastupidavus ja laialdased kasutusvõimalused. See peab vastu isegi kokkupuutes maapinnaga. Meeldiv on ka see, kui kaunilt töötlemata puidu pind vananeb. Tõsi, osad tellijad eelistavad lehisepuidust rajatisi õlitada, et puit püsiks heledana," räägib maastikuehitaja Voitto Mustonen, kelle igapäevaseks tööks on aedade rajamine

Kui vahepeal pidid terrassilauad olema ilmtingimata rihveldatud, siis viimasel ajal on Mustonen pidanud rihveldatud poole tellija soovil allapoole keerama. Vesi soonelisele lauapinnale püsima ei jää, kuid inimesed pole rahul soontesse koguneva mustusega. Üldiselt armastatakse naturaalse välimusega puitpindu, kus on näha puidusüü ja oksakohad. Kuid vahel tuleb ette, et aiarajatiste laudpõrandaid isegi värvitakse. Seda põhiliselt väljanägemise pärast, kuid ka puidu vastupidavuse parandamise eesmärgil. Terrassi seisukorda mõjutab siiski eelkõige aluskonstruktsiooni vastupidavus.

Terrasside ehitamisel tehakse kõige rohkem vigu aluspinna ettevalmistamisel. Kui ehitada puitterrass otse murule, laguneb puit kiiresti. Muru tuleb ära kaevata, ja kui toekamat vundamenti rajada ei taheta, tuleb terrass ehitada vähemalt kruusapadjale.

Iga-aastane hooldus

Ilmastiku meelevallas vananevad kõik puidust ehitatud rajatised. Eriti kahjustab puidu pinda päikese ultraviolettkiirgus. Kuni konstruktsioon on tugev, võib vananemist näha kui loomulikku protsessi, mille käigus omandab puidupind teinekord isegi võluva välimuse. Puit peab tunduvalt kauem vastu, kui seda hooldatakse. Töötlemine kaitseb puidu pinda päikese UV-kiirguse ja niiskuse eest. Puitpinnad püsivad puhtana ja nägusana, kui sinna sattunud muld, õietolm, lehed, okkad ja muu praht ära koristatakse. Laudade külge jäänud mustus tuleb lahti terrassipesuvahendi ja harjaga.

Väliruumide puitpõrandaid on kõige parem pesta aiavooliku ja harjaga. Ettevaatust survepesuriga – liiga tugeva survega veejuga võib puitu kahjustada. Puidukaitseainetega töödeldud puitpinnad püsivad paremini puhtad ja on vastupidavamad. Õlitamisel, värvimisel ja muude pinnakaitseainetega töötlemisel peab puit olema kuiv. Vihmase ja külma ilmaga lükatakse töö edasi.

Immutatud puitu võib värvida, aga puit peab olema eelnevalt korralikult kuivanud. Kevadel ehitatud piirdeaiad, terrassid jm võib üle värvida kõige varem sügisel, suvel ehitatud puitrajatisi ei värvita enne järgmist kevadet. Termopuitu tohib õlitada või värvida kohe. Terrassi ehitamisega hoiab pererahvas muude aiatööde arvelt aega ja vaeva kokku, ent hooldamata ei püsi ükski elav materjal heas seisukorras. Pikemas perspektiivis pääseb omanik kergema vaevaga, kui hooldab terrassilaudist ja muid puitrajatisi korra aastas: parandab katkised kohad, vahetab välja pehkima hakanud lauad või prussid ja katab puitpinnad puidukaitsevahendiga.

Artikli märksõnad