Väliköök – mitte ainult suveehitis
Merike Lees
TM Aed & Köök
Armas ja lihtne väliköök | Shutterstock

Järjest rohkem kerkib meie aedadesse välikööke, mis võimaldavad nautida Eestimaa lühikest suve vabas õhus ja kapitaalsema ehitise korral veeta seal aega ka kesktalvel.

Eeri Kuusik on pikaaegse kogemusega väliköögikasutaja. Koguni nii pikaaegne, et on kasvanud välja esimesest, väiksemast ja külmast väliköögist ning otsustanud rajada selle asemele uue, suurema ja sooja väliköögi. Tema Tallinnas asuva maja aias kõrgub nüüd uhke, liugustega suletav väliköök, milles on kamin, kaks grilli ja gaasi- ning elektrilamp, mis annavad nii palju sooja, et kööki on võimalik ka talvel kasutada. Püsivat veeraustust väliköögis ei ole, vesi tuuakse pehme toruga majast.

"Väga mugav on," kinnitab peremees. "Mulle meeldib, et ei pea majas olema ja saab väljas toitu teha. Väliköök on ka mõnus paik külaliste võõrustamiseks." Kui esimene köök jäi Kuusikule väikeseks, siis suuremasse hoonesse mahub ära 20 inimest.

Esmalt planeering

Tänapäeval on 2/3 aeda rajatavatest väliehitistest väliköögid. Koltsi Kaminate tegevjuht Andrus Konga sõnul lähtub eestlane põhimõttest, et kui juba teha, siis teha korralikult ja mitte piirduda tulekoldega, vaid ehitada ka katus-seinad-põrand ja lisada muud köögis vajaminevat ning tuua kohale voolav vesi. Korralikuma ehitise kasuks räägib ka eelarve: kui rajatise mõõtmed suurenevad kaks korda, siis ehitushind nii palju ei kasva. Lisaks eelarvele tuleb mõelda ka bürokraatiale: alla 20ruutmeetrine rajatis ei vaja mingit kooskõlastust omavalitsuselt ega päästeametilt, kuid kui väliköök tuleb suurem mõõtmetes 20–60 ruutmeetrit, siis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele eskiisprojekt ja ehitusteatis.

Konga teeb arvutis 3D-joonise, et inimesele oleks kohe näha, milline saab valmis köök olema ja tal ei tekiks hilisemat vääriti mõistmist. Need vaated on ka piisavad, et taotleda nende alusel ehitisteatisele kooskõlastust. Tänapäeva väliköögis on lisaks kaminahjudele ja pliidile ka kraanikauss, veinikülmik ja kõik muu, mida pererahvas vajalikuks peab. Kui väliköök plaanitakse ehitada krundi piirile vastu naabri aeda, tuleks seda ka naabriga kooskõlastada. Eestis seda paraku väga ei tehta ja nii võib teie väliköögi sein krundi piiril tulla naabrile üllatusena. Sellises olukorras on kompromisslahenduseks teha ka teisele poole naabri aeda samasugune ehitis ja panna seinad vastamisi.

Vundament on peamine

Nii kamin kui ka väliköök vajavad korralikku vundamenti. Ainult siis, kui põhi on korralikult ette valmistatud, saab sellele rajada aastaid vastupidava ehitise. Muidu kergitab talvine külm siit- ja sealtnurgast ning rajatisse tekivad praod või mis veel hullem – läheb hoopis pooleks.

Vundament peab jääma allapoole külmumispiiri. Seda, kui paks vundament teha, sõltub asukoha pinnasest: turbapinnasele on Konga teinud 2meetrise postidele toetuva vundamendi, liivasel pinnasel on piisanud 60cm, Põhja-Eesti paepinnasele pole aga üldse vaja vundamenti rajada ja võib otse pae peale ehitada. Põhiline viga, mida vundamenti ehitades tehakse, on liiga väike vundament: maapind jäätub ära, vesi läheb vundamendi alla ja kergitab selle üles või murrab pooleks.

Eelista suletud pooridega kivi

Hakates väliköögile kive valima, tuleb arvestada, et kivid jagunevad laias laastus kaheks: avatud ja suletud pooridega kivideks. Kõik looduskivimid on poorsed, ütleb OÜ Kivikujunduse meister Ivo Mäesaar. Avatud poorides läheb vesi sisse ja tuleb ka välja, kuid suletud pooridega kivist, läheb vesi sisse, kuid välja enam ei tule.

"Kivid kannatavad nii vett kui ka külma, kuid mitte ühel ajal," räägib Eeri Kuusiku väliköögi rajanud Mäesaar. "Vett täis pooridega kivi läheb külmudes katki ja sealt saavad alguse probleemid." Kõige tugevam kivi on kiltkivi. See koosneb tugevatest kihtidest, mis ei ima vett sisse, kuid samas võib see kivi hakata murenema külgedelt. Kivikaitsevahendid on siinkohal abiks, muutmaks kivi vett hülgavaks. Impregneeritud kivi ei lähe vihmaga märjaks ega lase vett pooridesse imbuda. Dekoratiivkividele, mis paigaldatud tehasesegudega ja tehase ettenähtud meetodiga, kehtib 20aastane garantii. Kuna tegemist on kalli töö ja materjalidega, tuleks tootja juhenditest kinni pidada, soovitab Mäesaar.

Suured kivid sobivad suurele pinnale, väikesed kivid väikesele pinnale. Kui teha vastupidi, siis kaotavad kivid oma efekti. Paekivi on looduslik ja Eestile omane, kuid selle tugevus on sõltuvalt saamiskohast väga erinev. Maakividest tehakse tänapäeval 5cm ribasid, mida saab kleepida sokliosadele ja anda sellega rajatisele looduslik välimus. Terved maakivid on rasked ja hakkavad oma raskusega peale suruma ning segust vett välja pressima. Samas jääb maakividest laotud rajatis väga ilus, nentis Mäesaar.

1.4.jpg

Väliköök: grill, töötasapind ja köögikapid
Shutterstock

Katus peale, seinad ümber

Väliköögi hooaja pikendamiseks saab katta kas kaks või vajadusel ka kõik küljed klaasseinetega ning veeta seal aega juba varasest kevadtalvest sügava sügiseni. Väliköögi katuseks sobib kõige paremini laudis, millele lüüakse õhuke puitkiudplaat ja selle peale kärgmaterjal. Varem ehitati palju plastkatuseid, viimasel ajal on hakatud rohkem lamineeritud klaasi kasutama. Plastik läheb päikese käes kollaseks ja määrdub, kuid klaas on kallis ja igavene. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasikihist, mille vahel on kile ja see muudab klaasi vastupidavaks. Plekk-katus väliköögile ei sobi, kuna see kõmiseb vihmaga väga tugevalt ja tekitab tunde, nagu istuks trummis.

Väliköögi konstruktsioonid võib ehitada puidust või liimpuidust. Viimane on tugevam, vastupidavam ja kallim. Puidu vastupidavus sõltub palju sellest, kuidas ehitis on ehitatud ja hooldatud. "Meil on 100- ja 150aastaseid puitehitisi, mis on tänaseni vastu pidanud. Isegi vesi ei tee puidule midagi, kui puit saab vahepeal ära kuivada," selgitab Konga.

Väliköögis on vaja nii pliiti, mille peal saab süüa teha kui ka ahju, milles saab süüa teha. Konga soovitab tavalist pliiti. Pliidiraua puhul ei ole rooste nii suureks ohuks kui kaminadetailidel: pliidiplaadilt tuleb rooste kuumutades maha, kamina liikuvad detailid kiilub aga rooste kinni. Väliköögi põranda ehitamiseks on peamiselt kaks varianti: puit ja kivi. Konga soovitab puitu, sest see on soe. "Paljajalu kivipõranda peal laua taga kaua ei istu, siis peab olema paksema tallaga jalats jalas," põhjendab ta.

shutterstock_654415951.jpg

Luksuslik avar väiköök basseini kõrval
Shutterstock

Köök korteri hinnaga

Moodne väliköök, kus on klaasist seinad, grill, külmik ja kraanikauss, võib maksta väikese korteri hinna – umbes 60 000 eurot. Lihtsama köögi saab ka vähem kui 10 000 euroga. Suurt rolli lõpphinna kujunemisel mängivad kasutatud materjalid ja tehnilised nüansid. Kuna suur osa eelarvest on tööraha, siis iga keerulisem tehniline lahendus tõstab hinda.

Oskuste ja tahtmise korral saab ka ise ehitada, kuid ehitamiseks pole inimestel enam aega. „Kui üht välikööki teevad kaks töömeest kolm-neli nädalat, siis ise ehitades võiks arvestada paari aastaga,” pakub Konga. Mäesaar soovitab aja- ja raha kokkuhoiu mõttes soetada aeda moodulmaja, millel soojustatud seinad ümber, ning rajada sinna väliköök. "Ühe väliköögi tegemiseks on vaja paljude erinevate meistrite oskusi, üks inimene ei saa kõike osata," põhjendab Mäesaar.