10 kiviktaimla võimalust. Keda, kuidas ja kuhu paigutada?

Arnold Hannust
Arhiiv

Ära istuta erinevaid taimi läbisegi. Kui sul on kakskümmend erinevat liiki, mõtle hoolikalt, kuidas ja kuhu neid istutada. Läbimõtlematult ja suvaliselt mahapanek on karuteene ilusale lõpptulemusele. Taimedest on aru saada, millisesse tüüpi nad kuuluvad, ja võtmesõnaks on siin rühmitamine. Taimede rühmitamise tulemusena omandab kiviktaimla loogilise ja rahuliku ilme.

Padjandtaimed

Esmalt otsusta, kuhu paigutada agressiivsed ja võimsad padjandtaimed. Nemad peaksid olema omaette ja saama palju ruumi, sest nad kasvavad kiiresti. Muidu juhtub, et kui näiteks kivirik on padjandfloksile liiga lähedal, hakkab üks teist järgmisel aastal juba ahistama.
Vali piirkond, mille reserveerid oma „nunnukestele” ehk kõige huvitavamatele taimedele, ja jäta teine ala harilikumatele, aga pilkupüüdvatele ja kiirekasvulistele kaunitaridele. Neid ei maksa läbisegi istutada.


Sibullilled

Lisaks padjandtaimedele sobivad kiviktaimlasse kõik sibullilled. Nende puhul ei pea asukohale nii väga mõtlema, neid võib panna südamerahuga igale poole. Sibullilled võivad jääda agressiivsete padjandite sisse, sellest ei juhtu midagi halba: nad õitsevad kevadel ära ja siis kaovad. Võib-olla peab vaid arvestama nende kõrgusega. Mõni õis kasvab 20 cm kõrgusele, mõni on kõigest 10 cm. Tasub istutada kõrgemad tahapoole – suuremate kivide kanti, kus kivipraod on laiemad –, madalamad aga paiguta ettepoole, kus on kitsamad kasvutingimused ja kasvavad kääbusjamad taimed.
NB! Sibullillede puhul tasub meeles pidada, et mägitaimlates kasvatatakse looduslikke tulpe ehk selliseid, kes on madalad ja keda ei võeta üles. Hollandi kultuurtulpide kasvukohaks jäägu ikka harilikud peenrad.

 

Äärealade valikud

Ettepoole, kus kiviktaimla lõpeb ja algab muru, ei maksa istutada agressiivset padjandit – floksi, hanerohtu jms –, sest nad kasvavad ruttu üle ääre ja tükivad murule. Kiirekasvuliste õige koht on servast kaugemal, kõrgemal kallakul. Seda tasub meeles pidada kõigi äärealade puhul: istuta sinna sellised taimed, kes ei laiuta. Nii vajab taimla vähem hoolitsust, väljanägemine on aga loogilisem ning kaunim.


10 kiviktaimla võimalust
 

Klassikaline kiviktaimla e mägitaimla

Tüüpiline kiviktaimla tasasel aiapinnal. Taimla näeb alati huvitavam välja ja pakub rohkemaid võimalusi mägitaimede kasvatamiseks, kui ta on rajatud päikese suunas langevale kallakule. Kui pole võtta looduslikku sobivat kallet, saab selle tekitada ise. Kiviktaimlast teeb tõelise mägitaimla suurte kivide rohkus. Kive peaks ühes kiviktaimlas olema rohkem kui mulda.

 

Kõnnipeenar ja -plats

Maa on tasane ja kaldeta. Seda lahendust saab siduda kõnniteedega. Tegu on omapärase taimlaga, kus saab peal kõndida või istuda. Selline taimla võib olla ka aiatee laiendus kõrvale murualale.

 

Kaljupeenar

Sobib tasasel maal asuvasse väikesesse aeda, kuhu soovitakse lisada kivimotiivi ja reljeefsust. Vajab kujunduslikult õiget asupaika. Hästi mõjub kolmene „kaljurünkade” rühm.

 

Kõrgpeenar

Sobib tasasel maal asuvasse väikesesse aeda. Loob reljeefi ja toob taimed kõrgemale. Peab kindlasti olema sümmeetriline, organiseeritud ning seotud ülejäänud aia kujundusega. Sobib piirdeks, tõkkeks või motiivi lõpetuseks.

 

Müüraed

Kui aias on järsak või äkiline perv, mille muldkehale taimi istutada ei saa, võib teha taimla muldkeha vastu toetuva müüri näol. Müüri kalle peab olema silmaga märgatav, mõni pikem kivi ankurdab müüri muldkehaga. Taimed on kasulik istutada ehitamise ajal. NB! Müüraia saab teha ka põhja või ida suunal, kasutades varjutaimi.

 

Kallaku kaljuaed

Aias, kus on järsak või äkiline perv, saab kallakust sektoreid „hammustada” ja nn kaljupaljandeid moodustada. Originaalne ja ilus lahendus, ka ehitamine ja kivide valik on lihtne, sest kividest jääb näha vaid üks külg.

 

Kaldekuristik

Kui keset aeda on käiguteel perv, võib sellesse rajatud trepi ääristada kividega ja nende vahed taimestada. Trepp võiks olla kohati kitsam, kohati laiem ja kivid peaksid olema kahel pool käiguteed, et mõjuda loomulikuna.

 

Terrassaed

Sobib suurele krundile pikaldase kalde korral. NB! Sellist üllatusmomenti võib pakkuda peaaegu iga krunt. Varem silmale tabamata jäänud, kuid nüüd terrassideks muudetud pinnalangus korraldab ümber terve aia meeleolu. Aias muutub ka mikrokliima, sest päikesekiired jäävad astangute taha pidama. Maapind hakkab paremini vett korjama ja hoidma, erosioon kaob. Iga terrassi saab kujundada eraldi ruumina. Sõltuvalt aiamulla omadustest on terrasside rajamiseks kaks erinevat moodust.
A – terrassid kergel liivakal pinnasel, kus mägitaimede kasvatamiseks saab suuresti ära kasutada kohalikku mulda.
B – terrassid raskel savisel pinnasel, kus tuleb palju ebasobivat pinnast välja vahetada mägitaimlale sobiva mulla vastu.

 

Paljandid

Eeldab suuremat, avaramat aeda. See on üks kaunimaid kiviktaimlalahendusi, mille puhul taimla on usutava ja loomuliku ilmega. Paljand võib olla kas ühekordse või järgatult [m1] mitmekordse tõusuga. Paljandis peab nägema kindlasti kivimassiivi tõusu pinnasest, mitte langust. Selle ehitamine algab just maapinnast välja tõustes. Paljand lõpetab oma tõusu alati võimalikult laugelt, mitte püstloodis. Paljandit on kaunim ehitada ainult lapikutest kividest, tehiskeskkonnas isegi tehiskivist. Paljandi pealispinnale tuleks tihedalt asetada samu lapikuid kive, millest müüridki on laotud.
 

Kuristik: süviskuristik ja tasandikuline kuristik

Sobib suurde lagedasse aeda tavalise kiviktaimla asemel. Mõlema puhul rajatakse järsud seinad. Süviskuristiku seinad moodustuvad kaevamise käigus maa sisse, tasandikulise kuristiku seinad aga tehakse kohale veetud pinnasest. Mõlemal puhul tekib kaks järsku kaljuseina: varjukülg ja päikesepõrgu. Kuristiku põhja saab kujundada kruusa, kivide või killustikuga. Sinna võib istutada ka taimi. Järsud ja kivised kuristikuseinad aga kujutavadki endast mägitaimlat. Tulenevalt mikrokliimast on süviskuristiku põhjas soojem, tasandikulise kuristiku mikrokliima sõltub rohkem tuule suunast.
Süviskuristik kujutab endast maa sisse kaevatud laiemat lamedapõhjalist kraavi moodi süvendit. Seda saab kaevata vaid kohtades, kus põhjavesi ei ole kõrgel, et kuristikule võiks kujuneda meetri või enamgi sügavust.

Tasandikulise kuristiku korral tuleb esmalt tekitada (või kasutada ära olemasolev) küngas, sellest kaevata läbi tee ja ehitada kividest kahele poole käigurada kaljuperved.

Allikas: Kodu&Aed Aiavihik „Kivitaimla ja kivid aias"

Sarnased artiklid