Vöötohatist põhjustab paljudele üllatuseks seesama viirus – huuleohatisega samasse herpesviiruste perekonda kuuluv varicella zoster, mida põeme peaaegu kõik lapseeas tuulerõugetena. Kuna viirus pesitseb pärast seda organismis edasi kogu elu, võib see hiljem, vanemas eas, aga ka erineva põhjusega immuunpuudulikkuse korral põhjustada vöötohatist. Tuulerõuged on vöötohatise võimaliku tekkimise eeldus. Iga inimene, kes on põdenud tuulerõugeid, peaks olema valmis selleks, et organismi jääv viirus avaldub hiljem vöötohatisena.
Viiruse organismis peitekujul püsimise täpne mehhanism ei ole teada, kuid tõenäoliselt on see seotud viirusevastase spetsiifilise immuunsusega, mis kujuneb pärast tuulerõugete põdemist ja püsib kogu elu rakulise immuunsuse tasemel. Vöötohatise tekke põhjuseks on tõenäoliselt just rakulise immuunsuse taseme langus.
Tüütu valu
Vöötohatis avaldub ebameeldivalt sügeleva, inetu peenevillilise lööbena, mis võib paraneda ilma ravitagi 2-3 nädalaga ega ole tavaliselt kuigi ohtlik. Samal ajal – kahjustatud nahapinna ebapiisav hügieen loob ohu mädaniku ja armide tekkimiseks. Seetõttu soovitatakse lööbele kuivatavat ja desinfitseerivat hooldust, mis küll haigust ennast ei ravi.
Teine ebamugavus peale armiohu on närvivalu, mis algab tavaliselt mitu nädalat enne lööbe teket. Uuringud on näidanud, et peaaegu pooled vöötohatist põdenud tunnevad valusid üle kuu pärast lööbest paranemist ja viis protsenti isegi poole aasta jooksul. Sestap tarvitatakse peale herpesviiruse ravimite vöötohatise puhul tavaliselt ka valuvaigisteid.
Ravimatus on ohtlik
Vöötohatis tekib teatud kehapiirkonda põhjusel, et viirus on seal asuvat närvi kahjustanud. See tähendab, et organismi kaitsevõimalused on alanenud ega ole suutnud vastu panna herpesviirusele, mis meis kõigis on olemas. Sellepärast tekib ka vöötohatis neil, kes on vanemad, rasedad või põevad mõnda haigust.
Niisiis – organismi nõrgestaja on stress. Kõige parem stressist hoidumine on mitte stressi sattuda.
Ravimata vöötohatis jääb närvi elama ning võib valulise lööbena ilmneda taas, kui organismis on midagi korrast ära. Kui see tekib, tuleb kindlasti pöörduda arsti juurde ja saada ravi. Nagu ka muude terviseprobleemide puhul, on siingi esmane samm perearsti külastamine. Valuspetsialisti on juurde vaja olukorras, kui valu on väga tugev ega ole ravitav tavaliste vahenditega, või on valud jäänud pärast põhiravi ja ägedate ilmingute möödumist püsima.