Peanaha ketendus on üsna sage häda nii meestel kui ka naistel – valged helbed õlgadel ja seljal on tõeline nuhtlus. Kuna probleem on väga tüütu, peaks hakkama sellega tegelema kohe, kui ilmnevad esimesed sümptomid. Kõõm ei ole õnneks nakkav, kuid vajab pikaajalist ravi.
Kõõma tekkepõhjused
Miks tekib kõõm? Sageli on kõõm tingitud geneetilise fooniga haigusest: seborroilisest dermatiidist, olles selle kergem vorm. Tihti on põhjuseks kas liiga kuiv või liiga rasvane peanahk. Kõõm tekib, kui peanahk muutub põletikuliseks, peanahal olevad pärmseened hakkavad vohama ja nahk hakkab tootma üleliia naharakke. Need irduvad valgete helvestena ning langevad õlgadele ja seljale.
Ravile kõõm hästi ei allu, vaid avaldab tugevat vastupanu, sest toidab ennast ise ja hoiab üleval naha põletikulist protsessi. Kõõmaga peanahk on tasakaalust väljas – ketendavad laigud tekivad kiiresti ning nahk ei jõua ennast kaitsta. Peanahk kuivab ja lõpuks kannatab kuivuse all isegi rasvane nahk.
Kõõm esineb tavaliselt laiguti pealael ja meelekohtadel. Raskemal juhul võib ketendus katta kogu peanaha. Peanahal võib esineda ka atoopilist nahapõletikku, psoriaasi või allergiat.
Parim ennetus on pesu
Korrapärane juuste ja peanaha pesu on parim vahend kõõma ennetamiseks. Just oma juustele ja peanahale sobiv šampoon on hea hoolduse alus. Apteekide ja kaupluste kosmeetikariiulitel on palju erinevaid tooteid ja seal peab lihtsalt ilma valehäbita asjatundjalt nõu küsima.
Kuiva peanahka ei tohi pesta liiga sageli ja ülemäära tugevate šampoonidega. Seda peab niisutama nagu kuiva näonahkagi. Parim on kerge niisutav šampoon ning kasutada võib ka niisutavaid juuksemaske. Ööseks võib määrida pähe tavalist niisutavat apteegikreemi, siduda rätik pähe ja lasta hommikuni mõjuda. Kergeid ja keskmiselt rasvaseid niisutavaid kreeme saab juustest ja peanahalt hõlpsasti välja pesta.
Õiged tooted
Rasvast peanahka seevastu tuleb tihti pesta, kasutades rasvasele peanahale mõeldud tooteid. Tavaline väärarvamus on, et mida tihedamalt rasvaseid juukseid ja peanahka pesta, seda kiiremini nad rasvaseks lähevad. Tegelikult on vastupidi. Eriti need, kellel on seborröa, peavad lisaks tavalisele pesuvahendile kasutama 1–2 korda nädalas seenevastast šampooni, mida saab apteegist.
Atoopilise dermatiidi all kannatajad saavad samuti abi niisutavatest kreemidest. Atoopilise naha seisund ägeneb tavaliselt sügisel. Seda saab ennetada, kui alustada varakult niisutava kreemi maskidega.
Kui kodused vahendid on ära proovitud, kuid peanahk ikkagi sügeleb ja kestendab ning miski ei tundu aitavat, peab pöörduma nahaarsti poole.
Kõõma mõjutavad ained
Ketokonasool
Võitleb pärmseene ja selle tekitatud kõõmaga. Ravikuur kestab mitu nädalat.
Tsinkpüritioon
Eemaldab ketendust. Takistab seente ja bakterite kasvu peanahal ja tõrjub nakkusi.
Seleendisulfiid
Eemaldab ketendust, takistab seente ja bakterite kasvamist peanahal.
Teepuuõli
Teepuuõlil on antiseptilised, antibakteriaalsed ja seenevastased omadused, mistõttu seda lisatakse paljudesse šampoonidesse.
Juustele ja peanahale mõjub hästi ka turba ja mudaga määrimine. Turba- ja mudamaskid leevendavad süge-
lust, rahustavad, toidavad ja koorivad peanahka.
Kas teadsid, et...
Igapäevane juuksepesu ei tee juukseid rasvaseks.
Mütsid kõõma ei tekita.
Suvel takistavad peakatted päikese tervendavat mõju peanahale.
2–3 nädalat peale keemilisi lokke on rasvane peanahk paremas korras.
Toit ja šampoonid kõõma teket ei mõjuta.
