Imepõõsas astelpaju toob kõigile tervist

Merle Klein
Vana-Kreekas raviti astelpajuga hobuseid - siit on ka pärit taime ladinakeelne nimetus Hippophae rhamnoides. | Shutterstock

Tervislike viljadega astelpaju Eestis looduslikult ei kasva. Küll aga saab seda kaunist dekoratiivse välimusega taime edukalt kasvatada istandustes ja koduaedades.

Looduslikult esineb astelpaju Inglismaal, Kesk-Euroopas ja Skandinaavia maades, harva Lõuna-Euroopas. Eriti rohkelt leidub teda Põhja-Saksamaal, mistõttu kutsub sealne rahvasuu astelpaju põhjamaiseks sidruniks.
Astelpaju vajab kasvuks toitaineterikast, lupja sisaldavat liivast või kruusast, ent mitte väga kuiva pinnast. Viljade valmimiseks vajab taim rohket päikesepaistet.

Väga suurt vaeva astelpaju kasvatamine ei nõua. Kõige keerukamaks tööks on okkaliste okste külge tugevalt kinnitunud viljade korjamine. Selleks soovitatakse kasutada kas vastavaid kindaid, raputit või murda marjadega oksad ja panna need sügavkülma. Külmunud viljad saab kerge vaevaga okste küljest kätte.

 

Suur põõsas või väike puu
 

Astelpaju kasvab harilikult ühe kuni viie meetri kõrguseks põõsaks, täiskasvanuna võib tegemist olla ka lausa väikese puuga. Astelpaju okstel on okkad, taime lehed meenutavad oma hõbedavärvi karvadega kaetud alaküljega paju omi. Organismi tugevdavate viljadega põõsas õitseb märtsist maini, õied on tagasihoidlikud. Hilissuvel hakkavad valmima erkoranžid valge viljaliha ja mõrkjas-hapu maitsega marjad. Parimaks saagikoristusajaks peetakse septembrit.
Esimese saagi annab astelpaju kolm aastat pärast istutamist. Astelpaju kasvatamisel on tähtis, et valitaks vastavasse kliimasse sobivad sordid.

 

Mitut moodi kasulik
 

Astelpajumarjad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ning karotinoide. Üks kilo astelpajuvilju sisaldab umbes viis grammi vitamiine. Kõige enam leidub neis C-vitamiini, kuid on ka rohkelt B-vitamiine ning E-vitamiini. Peale selle sisaldab taim veel vitamiinide mõju toetavaid flavonoide, eeterlikke õlisid, park- ja mineraalaineid.

Astelpajuviljade tarbimine tugevdab immuunsüsteemi, marju soovitatakse kasutada üldtugevdava vahendina külmetushaiguste puhul, rohke vitamiinisisalduse tõttu on need abiks ka kurnatuse korral.
Tervislikud ei ole mitte üksnes dekoratiivselt oranžikad marjad, vaid raviomadused on ka taime seemnetel, koorel ja lehtedel. Astelpaju kasutatakse nii seespidiselt kui ka peale määrides. Astelpajuõli näiteks toetab haavade paranemist, mistõttu soovitatakse seda kasutada ka põletushaavade raviks.

Vana-Kreekas raviti astelpajuga hobuseid, andes neile süüa taime lehti. See ei parandanud mitte üksnes loomade tervislikku seisundit, vaid pani ka hobuste karva ilusasti läikima. Arvatavasti pärineb siit ka taime ladinakeelne nimetus Hippophae rhamnoides. (Lad k hippos – hobune, phaos – läikiv). Astelpajulehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.

 

Astelpaju toormahl

Pane astelpajumarjad parajate portsudena sügavkülma.

Valmista nendest hommikusöögi kõrvale värske vitamiinipommina toimiv toormahl: purusta marjad ja sega need hoolega vees. Lisa maitse järgi mett või suhkrut ja saadki tervist tugevdava energiapommi.

 

Astelpajumehu

Püreesta värsked astelpajumarjad ning pane need näiteks jääkuubikute vormis sügavkülma. Soovi korral lisa külmutatud marjapüreed teele, morsile või naturaalse jogurti sisse.

Sarnased artiklid