Kapsaste kirju maailm – spargelkapsast rooskapsani

Tiina Paasik
Brüsseli kapsas. | Shutterstock

Valge peakapsas on Eestis köögivili number üks. Aga „kapsamaailm” on tulvil huvitavaid, nii silmailu kui ka maitselamusi pakkuvaid teisendeid ja vorme. Mida eelistada?

Varajane kapsas valmib tavaliselt juba juuni esimesel nädalal, lillkapsas veidi hiljem. Lillkapsa õisik lõigata koos paari alumise lehega ‒ siis ei pudene see laiali. Nuikapsast saab kasutada koos lehtedega juba siis, kui noore varsvilja läbimõõt on 5–10 cm.

Spargelkapsas jätta õisiku lõikamise järel kasvukohale edasi kasvama, sest taim annab saaki kuni külmade tulekuni. Spargelkapsa õisikut tuleb jälgida ja vältida õite tekkimist! Rooskapsa taimed võib jätta kasvukohale talvituma ning siis saab peakesi noppida kogu talve. Kui aga on soov need ära korjata, on hea seda teha enne püsivate külmade saabumist – öökülmad muudavad peakesed maitsvamaks.
Hilised peakapsad koristada oktoobris kuiva ilmaga. Pead lõigata 2–3 cm pikkuse varrega. Kapsaid säilitada temperatuuril 0 °C kuni +1 °C ja 95% õhuniiskuse juures.

 

Kirev kapsamaailm

 

* Kõige rohkem tuntud on valge peakapsas Brassica oleracea var. capitata f. Alba, mõnevõrra vähem punane kapsas Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell ja kähar peakapsas ehk savoia kapsas Brassica oleracea L. var. Sabauda. C-vitamiinirikkad ja mõjuvad hästi seedimisele. Valge- ja punane peakapsas sobivad hapendamiseks.

* Lillkapsas Brassica oleracea var. botrytis ja spargelkapsas Brassica oleracea var. italica Plenck sisaldavad hulgaliselt mineraalaineid ja vitamiine. On heade dieetiliste omadustega.

* Nuikapsas ehk koolrabi Brassica oleracea var. Gongylodes meenutab maitselt kaalikat, on aga mahlasem ja pehmem. Varsviljas on märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Noori taimi kasutatakse koos lehtedega.

* Rooskapsal ehk brüsseli kapsal Brassica oleracea var. Gemmifera süüakse kõrge toiteväärtusega väikesi peakesi.

* Hiina kapsas ehk pekingi lehtnaeris Brassica rapa subsp. Pekinensis on värskelt kasutatav dieetköögivili.

* Lehtkapsas Brassica oleracea Acephala on tuntud ilutaimena. Käharaid lehti kasutatakse toitude garneerimiseks.

* Paksoi Brassica rapa subsp. Chinensis, kutsutakse ka hiina sinepkapsaks, sarnaneb maitseomadustelt hiina kapsaga. Toiduks kasutatakse sageli keedetult ja hautatult.

 

Katsetage nende kapsaste kasvatamist
 

Valge peakapsas

Teravatipuline kapsas ’Caraflex’, varajane, magusa maitsega. Kasutatakse värskete salatite valmistamiseks, säilib kuni 8 nädalat.
’Jõgeva’, keskvalmiv, pea ümar kuni lapikümar, kaal 3–3,5 kg. Väga hea hapendussort.
’Langedijk 4’, hiline, saagikas, pead ümarad, veidi lapiku kujuga, tihedad. Kasutatakse värskelt, hapendamiseks ja konserveerimiseks. Säilib 7–8 kuud.

Punane peakapsas

’Kalibos’, koonilised ja tihedad 2–2,5 kg pead, suure suhkrusisaldusega, väga hea maitsega. Kasutatakse värskelt ja hapendamiseks, säilib lühiajaliselt.

Käharpeakapsas

’Mira Polana’, lehed käharad ja haprad, pea kaal 1,6 kg. Hiline sort, kasutatakse värskelt.

Lillkapsas

’Goodmann’, kasvuperiood 75 päeva, saagikas. Kasutatakse värskelt ja konserveeritult.

Spargelkapsas

’Calabrese Nalino’, talub madalaid temperatuure, tundlik kõrgele temperatuurile õisiku moodustumise ajal. Kasutatakse värskelt ja konserveeritult.

Nuikapsas

’White Vienna’, varajane, valkjaskollase koorega, mahlane. Kasutatakse värskelt ja kulinaarias.

Rooskapsas

’Rosella’, külmakindel, talvitub kasvukohal. Kasutatakse värskelt ja külmutatult.

Lehtkapsas

’Black Tuscany’, elegantne, kähardunud lehtedega köögivili ja dekoratiivtaim.

Hiina kapsas ehk pekingi lehtnaeris

’Capitol’, hübriidsort, pea tihe ja suur, kaal 1,5–2,0 kg. Sügisel värskelt tarbimiseks.

Paksoi, kutsutakse ka hiina sinepkapsaks

’Joi Choi’ F1, kasutatakse lehti ja varsi ning soovitatakse moodsasse maheaeda. C-vitamiini ja rauarikas.

Sarnased artiklid