Kardinate kuldreeglid | Millist kardinatüüpi valida ja millised mõõdud on olulised
Ülle Saatmäe
Mõelge hästi läbi, kas üldse, kui paksu ja mitmes kihis kardinat ruumi on vaja. Ülearused asjad koormavad. | Shutterstock

Kardinate tähtsust ruumis ei saa alahinnata ja nende läbimõeldud paigutus on väga oluline. On kuldreeglid, mida tasub alati silmas pidada. Samas toimuvad kardinamaailmaski muutused ja jälgitakse moodi.

Millist kardinat valida?

Kangast õmmeldud kardinate valmistamine ei käi ka kodus üle jõu. Tähtis on, kui palju on kangast kasutatud, kui paks või õhuke on kangas ja kuidas kardin kardinapuule või -siinile kinnitub.

Kardinaid võiks olla nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Traditsiooniline tüll- ehk päevakardin koos külgkardinatega ei pruugi olla ainuke lahendus. Mõelge hästi läbi, kas üldse, kui paksu ja mitmes kihis kardinat ruumi on vaja. Ülearused asjad koormavad.
Kardinapuud või -siini valides tuleks pöörata tähelepanu kardina liigutamise lihtsusele: on vaja jälgida, et kardin hästi „jookseks”.
Rõngastega metallist kardinapuu kolin ei pruugi  teie lemmikheli olla, selle vältimiseks saab kasutada plastsisuga metallrõngaid.

Väikestele aknakatetele on praktiline õmmelda hoopis kangast traksid või seosed. Suurema ja raskema kardina puhul need nii hästi ei toimi.
Laiskadele kardinaliigutajatele on välja mõeldud elektrimootoriga juhitavad variandid ja seda igat sorti kardinate juures. Väga kõrgete akende puhul on see lahendus ainuvõimalik.

Paneelkardinad. Põhimõtteliselt on paneelkardin ülevalt jäigalt kinnitatud kangapalakas, mis liigub mööda siine. Kangast kulub siin vähe, olulised on korralik teostus ja õige materjal ning see, et akna kõrval oleks piisavalt ruumi, kuhu kardinapaneele lükata.
Paneelide laiuse saab igaüks ise määrata. Tähtis on, et mitme paneeli puhul tekiks u 4–6 cm laiune ülekate. Paremad on mittevenivad ja siledamad kangad.
IDEE: Õmble paneel kokku mitmest kangast, näiteks ülaltpoolt läbipaistvast ja alt tihedamast.

Rooma kardinad. Raske öelda, mis on sel kardinatüübil pistmist Igavese Linnaga. Tegemist on lihtsalt nööride süsteemiga, mille abil saab kanga akna eest ära tõmmata ehk kokku lapata. Tänapäeval kasutatakse enamasti lihtsaid, sirgelt langevate voltidega lahendusi.
ui kangast on laiuses kroogitud või volditud, siis tekivad suuremad või väiksemad volangikesed. Sellist kardinat kutsutakse erialakirjanduses ka Austria kardinaks (ingl k austrian blind).
Rooma kardinat on võimalik panna liikuma ka alt ülespoole, mõnikord on see hea lahendus. Funktsioon on sama, mis vaaremade nöörile tõmmatud poolkardinatel, lahendus aga tänapäevasem.

 

Millist kangast valida?
 

Kardinakangas peab olema vastupidav päikesevalgusele ja hästi hooldatav. Loodusliku ja tehiskiu kombinatsioonid annavad parimad kangad – nad on nii ilusad kui ka vastupidavad. Tehiskiud on tänapäeval väga mitmekesised ja võivad esmapilgul ära petta kogenud kangatundjagi. Ostmisel jälgi kanga koostist ja nn pesumärke.

Puuvillase või linase kanga puhul tuleb kasuks õmblemiseelne kanga läbipesemine – eriti kui tulevikus on plaan neid veega pesta, mitte keemiliselt puhastada lasta. Üldiselt soovitame kodus pigem naturaalseid kangaid. Seda kas või põhjusel, et looduslik kiud pärsib kõikvõimalike elektromagnetlainete levimist. Kui elate keset paksu metsa, on see oht väiksem, kuid seal tunduksid tehismaterjalist kardinad võõrad.


Abiks on vooder
 

Kardinate vooderdamine on vajalik mitmel põhjusel. Päikesevalgusele tundliku siidkanga puhul on see kohustuslik. Vahel soovitakse magamistoas pimedust, siis teeb vooder tihedusest olenevalt ruumi kas hämaramaks või päris pimedaks. Teinekord on arhitektuuri mõttes vajalik, et maja välisilme oleks ühtlane, st tänavalt vaadates ei oleks sama elumaja kõigil akendel erisugused kardinad. Vooder (näiteks puuvillane satiin) kaitseb kangast pleekimise eest ja kardin hoiab paremini.

 

Olulised mõõdud kardinate juures
 

Kardinapuu kõrgus. Joonistage või pildistage oma aknad üles ja katsetage erinevaid kõrgusi pildil. Kui soov on kardinaid ja aknaid sihvakamatena näidata, tuleks kardinapuu paigutada kõrgemale, madalamas ruumis otse lakke või laepinna lähedusse. Nii ei lõika uus horisontaalne element ruumi madalamaks. Olenevalt akna ülemise serva ja lae vahelisest kaugusest on kaunimateks osutunud lahendused, kus kardinapuu on kas poole peal või kolmandiku võrra aknast kõrgemal.

Vahel on ruumis muid tooni andvaid horisontaaljooni, näiteks kappide-riiulite joon vms, millest tuleks lähtuda. Eriti tähtis on see kontrastset tooni kardinapuu korral.
Kardina pikkus. Sellega on nagu seelikupikkusega. Hetkel peetakse ilusaks, kui kardin on põrandast lahti mitte rohkem kui 1 cm või siis riivab elegantse lohakusega maad. Viimasel puhul peaks olema ruumis piisavalt avarust ja rahu, et seda ilu nautida.

VIHJE: Väga läikiva põranda puhul kardina ja põranda vaheline kaugus kahekordistub (kuna põrand peegeldab) ja on oht, et kardinad paistavad liiga lühikesed.


Mõõduvõtmise meelespea
 

Kontrolli kõrgusemõõtu mitmest punktist, kuna ruumis võib see muutuda. Vahel tulebki kardinad ühest servast sentimeetri jagu pikemad õmmelda. Kardinate pikkus võib sõltuda isegi õhuniiskusest ja temperatuurist – eriti tundlikud on selles suhtes naturaalsemad kangad.

Kui õmbled kardinad ise, siis arvesta juurde ka korralik õmblusvaru: kõrgusesse vähemalt 20–25 cm. Korralik allserv peaks olema 7–10 cm kahekordselt keeratud.
Mustrilise kanga puhul arvesta mustrikordusega või sellegagi, millisest motiivist kardin ülevalt või alt algab.

See, kui palju kardin kõrvalelükatuna ruumi võtab ja kui pikk peaks seega olema kardinapuu või -siin, sõltub kangast. Kui on teada, kui palju rõngaid või muid kinnitusi vaja läheb, siis saab selle välja arvestada: 1–2 cm iga kinnituse kohta on keskmine mõõt.
Kui soovitakse kardin akna eest täiesti ära lükata, olgu ruumi pigem natuke rohkem. Vahel ei olegi seinapinda akna kõrval, siis tuleb kardina ülaserva kinnitamiseks valida lahendus, kus kardin lookleb kardinapuu all suurema amplituudiga, st kinnitused on kardina ülaservas suurema vahega. Tihedalt kroogitud variandid võtavad kindlasti rohkem ruumi.

Rooma kardina mõõdud. Kui Rooma kardin asub aknaavas sees (kahe aknapalge vahel), peab laiusemõõt olema väga täpne, u 1 cm väiksem kui ava. Kui aknaava on klaasi pool kitsam kui toa pool, tuleb kohe alguses kindlaks määrata kardina asukoht. Kui Rooma kardin asub seina peal ehk aknaavast eespool, peaks servad ulatuma 5–10 cm üle ava.

Vahel dikteerib kardina laiuse aknalaua laius. Täpselt aknalaualaiune Rooma kardin moodustab ilusa nelinurga.
Rooma kardina puhul on ka oluline tema kõrgus kokkutõmmatuna, see on tähtis akna avamisel. Olenevalt akna kõrgusest ja kardina täpsemast tegumoest on see mõõt keskmiselt 20–30 cm.

Allikas: Kodu&Aed

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid