Kas ka sina peaksid kandma tugitaldu ja paremaid jalanõusid?
Sisuturundus
jalatald
Jalatallad võivad põhjustada probleeme ka säärelihastele ning põlvedele | Shutterstock

Jala, sääre, põlvede ning ka lülisamba probleemide taga võib olla levinud häda - moondunud jalatalla struktuur. Kuidas saada aru, kas ka sina vajad probleemide leevendamiseks või ennetamiseks tugitaldu?

Linnainimese elustiil on paljude inimeste jalgadele kurnav. See on tingitud kõvadel pindadel käimisest, ebasobivatest jalanõudest ning ka teistest teguritest. Selle tulemusena võivad tekkida mitmed jalalaba deformatsioonid, mida me tihti ise ei märkagi. Moondunud jalatalla struktuurist võivad esmalt anda märku valutavad jalad.

Jala, sääre, põlvede ning ka lülisamba probleemide taga võib olla levinud häda – deformeerunud jalatalla struktuur. Kaasnevate valude leevendamiseks või probleemide ennetamisel tulevad appi individuaalsed tallatoed.

Mitmed nendest muutused vajavad sekkumist, ehk kasutusele tuleb võtta jalatsite sisse pandavad tallatoed – ortoosid. Need pakuvad mugavust ning väldivad probleemi süvenemist.

 

Levinuimad probleemid

Ligi 70 % jalaprobleemidest saavad alguse valest koormuse jaotumisest jalalabale. Selle pikaajaline tulemus on jalatalla struktuuri muutus.

Jalalaba struktuuri muutused on seotud ka liigesepõletikega, millega kaasneb valu. Sidemed võivad välja venida ning liiges muutub ebastabiilseks. Seejuures võivad jalavõlvid lameneda, mis võib põhjustada valu ka terves jalalabas, jalas ja ka alaseljas.

Normaalne jalatald – Kogu jalatalla ning maale toetuva osa suhe on 1:3 ning jalatallal on kolm toetuspunkti. Selle tunneb ära jalatsi ühtlase kulumismustri järgi.

Omandatud lamppöid kui jalalaba sissevajumine – Tegemist on kõige levinuima jala struktuurilise probleemiga. Sel puhul on võlv lamenenud, millega kaasneb enamasti ka halb rüht.

Seda on kutsutud ka lampjalaks, sest sellega võib kaasneda jala sisse poole vajumine, mis jätab mulje, nagu oleks tegemist lampjalaga. Mõnel juhul on see kaasa sündinud, kuid siis on väiksem tõenäosus pingevalude, jalgade väsimise ja edasiste deformatsioonide tekkeks.

Kaarjalg – Nagu nimigi ütleb, siis on võlv tavalisest kõrgem, mistõttu ei talu spetsiaalselt toestamata jalg pikaajalist koormust ja nõuab pehmeid jalanõusid. Kaarjalg on ebastabiilsem, sest toetuspunkte on vähem. Selle tulemusena võib jalg vajuda sisse- või väljapoole. Probleemi vastu aitab ja selle süvenemist takistab tallavõlvi toestav tugitald.

 

Kuidas probleeme ära tunda?

Märja jala test – Kõige tõhusam on n-ö märja jala test – astud kaussi ja siis märja jalaga põrandale. Põranda materjal peaks olema selline, millel on jalajälg korralikult näha (näiteks tume põrandaplaat).

foot-_alaester-wikimedia.jpg

Jalg ning jalavõlv
Kaarjas osa jalatalla siseküljel on jalavõlv
Alaester-Wikimedia

Märja jala testil peab olema eristatav jalavõlv. Samas peab olema nähtav ka jala väliskülg, ehk varvaste ja kanna osa vahele ei tohi jääda võlvkaare kõrvale tühimikku või liialt kitsast jälge.

Ristvõlvi vajumise kontrollimine - Lisaks esineb ka ristvõlvi vajumine. Selle kontrollimiseks tuleb panna jalg maha ja sellele toetuda. Kui jalalaba esiosa vajub koormuse jalale asetamisega laiemaks kui ilma koormuseta, siis on tegemist ristvõlvi vajumisega,

Lastel kannakõõlust vaadates – Lapse puhul saab mõnel puhul sisse- ja väljavajumist määrata ka nii, et panna ta enda poole sirgelt seljaga seisma ja vaadata kannakõõlust. See peaks minema otse. Kui see teeb aga nurga, siis kipub jalg hüppeliigesest ära vajuma ja on oht ka võlvide vajumisele.

Vaata jalanõude kulumist – Kas sinu jalanõu tald on kulunum seest, väljast või ühtlaselt? Kui jalatsid on kannast varbani kulunud pigem välisäärelt, siis on ilmselt jalad välja vajunud. Normaalne on keskelt kulumine.

 

Kuidas probleeme vältida ja ning süvenemist takistada?

Sobivad jalanõud:

  • Varvastel peab olema piisavalt ruumi.
  • Jalanõu paindumiskoht peab kattuma varvaste alguspunkti jääva paindumiskohaga.
  • Igapäevaselt kantav konts ei tohiks olla kõrgem, kui 4cm, et hoida piisavat ühtlast raskuse jaotumist.
  • Väikelapse jalats peaks olema kinnise kannaga.
  • Spordijalatsite puhul on üle 5h nädalas treenides kasulik vahetada originaaltallad individuaalsete taldade vastu ümber.

 

Ei tasu paljajalu kõval pinnal käia – Meie jalatallad pole harjunud kõval ja tasasel pinnal paljajalu käimisega. Liival või murul see probleeme ei valmista, kuid kõvadel pindadel käimine võib tingida eelmainitud probleeme. Seejuures on pehmetel pindadel, nagu murul või liival kõndimine lastele kasulik. See aitab kaasa lihas- ja liigeskonna arengule ja jalalaba struktuuri probleemide vältimisele.

Tugitallad ehk ortoosid – Need tehakse spetsialisti poolt vastavalt sinu enda jalakujule, mis tagab ühtlase raskuse jalgadele kandumise. Olenevalt kasutussagedusest tuleks neid umbes kuue kuni kaheksa kuu tagant vahetada, sest aja jooksul ortoosid lamenevad. Samuti on väga oluline tagada, et ortoosid oleksid kasvava lapse jalgadele alati sobivad.

Veel tasub tugitaldadest teada:

  • Juba kantud jäljega jalatsitesse pannes nendest kasu ei pole.
  • On soovitatavad rasedatele (sest muutuvad keharaskus ja rüht ning samuti muutuvad kõõlused ja sidemed elastsemateks)
  • Kasutatakse alates 5. eluaastast, kui peaksid olema välja arenenud normaalsed tallavõlvid

 

Sinu tervise ja jalgade heaolust hoolib Ortoosikeskus. Jalavaevuste korral tuleks pöörduda arstile. Vajadusel leiad tugitallad Ortoosikeskusest:

www.ortoosikeskus.ee

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid