Kasvata aias oblikat. 2 maitsvat oblikatoitu
Tiina Tammet
Pille Petersoo
hapuoblikas | Shutterstock

Juba ainuüksi oblikale mõtlemine paneb süljenäärmed tööle.

Ma ei tea, kuidas on tänapäeval, aga vanasti teadsid kõik lapsed, milline on oblikas. Igasuguseid hapusid noori lehti armastavad lapsed millegipärast rohkem kui täiskasvanud. Ja hapusid lehti ning noori varsi saab oblikatelt kevadel juba üsna varakult. Hapu oblikas Rumex acetosa on meil juba ammust aega tuntud taim, keda võib leida kraavipervelt, heinamaa äärelt või koplist. Kõrgemakasvulised oblikaliigid eelistavad niisket pinnast, kuivemal kohal võib leida väiksemate lehtedega madalamaid liike.

Oblikad on mitmeaastased taimed tatraliste sugukonnast, kokku umbes 200 liiki, millest Eestis kasvab loodulikult üle kümne liigi. Osa neist kõlbab kasutada lehtköögiviljana, teised kipuvad jääma pigem umbrohu kategooriasse. Viimasel ajal on rohkem umbrohuna levinud näiteks lohmakate lehtedega hobuoblikas R. confertus, kelle pruuniks kuivanud puitunud õievarred kaua püsti püsivad.

Aedades kasvatatakse köögiviljana nii aedoblikat R. acetosa subsp. ambiguus kui ka spinatoblikat R. patientia ning tömbilehist oblikat R. obtusifolius. Niinimetatud kultuuroblikate lehed on õrnemad ning neis leidub vähem happeid.

Ilutaimena on omapärane verev oblikas R. sanguineus, kelle rohelisi lehti ilmestab veripunane roodude muster. Temagi lehed on päris noorelt söödavad, hiljem muutuvad aga mõruks ja puiseks.

 

Happerikas taim
 

Hapu oblikas on happerikas taim, kelles happeid leidub kuni 1,8% lehtede massist. Vanemates lehtedes on oblikhappe sisaldus suurem. Oblikhape takistab osade mineraalainete imendumist ning kaltsiumisoolade moodustumist, mistõttu pole ei oblikat ega rabarberit mõistlik suures koguses tarbida. Samas tasub kevadise vitamiinirikkuse ja meeldiva maitsenüansi tõttu neid aedvilju kindlasti kevadel süüa. Hapete toimet organismis aitab tasakaalustada lisakaltsiumi manustamine.

 

Oblikas sisaldab:

oblikhapet

õunhapet

askorbiinhapet

sidrunhapet

süsivesikuid

valke

C-, B1- ja B2-vitamiini

mineraalainetest rauda, kaaliumi, vähem fosforit

 

 

Oblika kasvatamine
 

Oblikaid paljundatakse tavaliselt seemnest. Seemned külvatakse kasvukohale varakevadel või suve teisel poolel. Seemned hakkavad idanema kohe lume sulades, oblikas ei ole külmakartlik taim. Vaid väga külmal ja lumevaesel talvel võivad taimed kannatada saada.

Taimed kasvavad paremini kobedas ja huumusrikkas parasniiskes aiamullas, mis on nõrgalt happeline. Pidevalt märga kasvukohta nad ei armasta, kuivas jäävad lehed vähem mahlaseks. Poolvarjulises kasvukohas kasvavad õrnemad lehed. Liiga lämmastikurohkes mullas kasvavad taimed küll lopsakad, ent võivad koguda endasse liigselt nitraate. Ka erinevate sortide lehtede suurus sõltub paljuski sobivast kasvkohast ja niiskusest.

Lehti saab toiduks tarvitada niipea, kui on võimalik midagi noppida. Mõistlik aednik ei tee taime korraga täiesti lagedaks, vaid jätab osa lehti alles, et taim saaks elujõu taastada ja edasi kasvada.

Õievarte ilmudes tuleks need varakult ära murda, siis ei muutu puhmik peenral nii ruttu koledaks.

Parima saagi saab oblikatelt 3–4 aasta vältel, seejärel tuleks kasvukohta vahetada ja puhmikuid uuendada. Seda võib teha nii vanu taimi jagades kui uusi külvates.

Aias kasvatamiseks müüakse oblikaseemet (nii hapu oblika kui ka aianduslike hübriidide seemet) üldistatult hapuoblika nime all, kuid leidub ka mõningaid sorte:

’Belleville’ (’Belwilski’,’Grossblättriger von Belleville’) (laialehine)

’Broadleaved’ (laialehine)

’Champion’

’Goldgelber von Lyon’ (kollakasroheline)

’Izumrudny Korol’

’Lyonski’

’Red Veined’ (punasesooneline)

 

 

Värsked kartulid oblikaga

See lihtne idee on Briti koka Hugh Fearnley-Whittingstalli sulest. Sobib nii iseseisvaks roaks kui ka näiteks kala kõrvale.

Neljale

500 g varajasi pisemaid kartuleid

vett

soola

25 g võid

1 sl oliiviõli

korralik peotäis oblikaid

 

Hõõru kartulid korralikult puhtaks, siis keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks (ära üle keeda!).

Pese kartulite keetmise ajal oblikalehed puhtaks, eemalda varrerootsud. Aseta oblikad üksteise peale virna ja lõika ribadeks.

Kurna valmis kartulid ja lõika võimalikult ruttu pooleks. Pane kaussi, sega juurde või, õli ja ribastatud oblikad. Maitsesta soola-pipraga ja serveeri.

 

Oblikakaste

Tore retsept Prantsuse köögist! See imelihtne ja maitsev kaste sobib hästi praetud kala juurde (fotol on pannil võis praetud forellifilee), ent ka kana- ja kalkunilihalõikude juurde, samuti keedetud munade lisandiks.

100 g hapuoblikaid

2 sl võid

2 dl 35% rõõska koort

soola ja pipart

 

Eemalda pestud oblikalehtedelt paksud varrerootsud.  Aseta oblikad üksteise peale virna ja lõika ribadeks.

Kuumuta väikeses potis rõõsk koor keemiseni. Tõsta tulelt. Koore eelnev kuumutamine on vajalik, muidu võib kaste tükki minna!

Kuumuta teises väikeses potis või pannil või. Lisa oblikalehed ning sega kuumutades, kuni lehed „närtsivad”.

Sega juurde kuumutatud rõõsk koor. Maitsesta soolaga ja serveeri. Peale võid puistata veidi hakitud murulauku.

NIPP! Kui eelistad vedelamat kastet, siis võid valmis kastmele lisada üks-kaks lusikatäit kuiva vermutit või kana- või köögiviljapuljongit.

 

Vaata ka, kuidas valmistada hapuoblikasuppi Prantsuse moodi.

Sarnased artiklid