Katus värskeks! Milliseid vahendeid kasutada sambla ja mustuse eemaldamiseks?
kodus.ee

Kas katusevärvi valikul on oluline silmas pidada värvitavat materjali? Katusevärv peab vastu pidama vihmale, tuulele, päikesele ja külmale. Milliste vahenditega eemaldada katuselt mustust?

Kui pole plaani katust üle värvida, tuleks vältida pesuvahendeid, mille kasutamiseks on vajalik survepesur. | Shutterstock

Näiteks betoonkivile sobivad hästi akrüülvärvid, milles on rohkelt polümeere ja tahket pigmenti, tänu millele katab värv katusepinda hästi ning tulemus jääb ilus ja kauakestev.
Põhiline erinevus on värvide hingavuses. Kivikatuse värv peaks võimaldama värvikile vahelt kivisse akumuleerunud niiskusel välja hingata. Värvikile hoiab katusekivi vihma või lumevee kiire imendumise eest.

Plekk-katusevärv on reeglina poolläikiv või läikiv, mis tagab sellele kindla kaitse niiskuse ja keskkonna saaste (happevihmade) lagundava toime vastu. Kui plekk-katusevärvist imenduks niiskus läbi, siis hakkab plekk koheselt väliskeskkonna mõjul korrodeeruma.
Kattes kivikatuse plekk-katusevärviga, ei pääse katus hingama, kattes plekk-katuse kivikatuse värviga, pääseb niiskus kergemini aluspinda.
Metallivärv on jäigema kilega, kivikatuse ja eterniitplaadivärvid on elastsema kilega.


Mida katusehooldus endast kujutama peaks?
 

Täpsem hooldusvajadus sõltub materjalist, näiteks praktiliselt hooldusvaba kivikatuse puhul piirdub see enamasti kontrolliga. Sõltumata materjalist vajab katus kontrollimist kaks korda aastas: kevadel pärast lume sulamist ning sügisel, kui lehed puudelt on langenud. Kui kevadel piisab enamasti katuse ülevaatusest, siis sügisel on vajalikud ka väiksemad hooldustööd, mis on jõukohased igale majaomanikule.

Esmalt tuleb lehtedest puhastada vihmaveerennid, kust ummistuse korral ei saa vesi ära voolata ning hakkab katusekonstruktsioone (nt sarikaotsi) märjaks tegema. See omakorda võib tekitada niiskuskahjustuse. Samuti kogunevad lehed sageli katuse neeludesse või läbiviikude juurde, kuhu jääb kergesti pidama ka lumi. Korduvalt sulades ja uuesti külmudes võivad need koosmõjus katust kahjustada.
Katuseakende, korstnate ja muude läbiviikude ümbert tasub eemaldada ka sammal, mis imeb käsnana vett endasse ja võib mitme asjaolu kokkulangemisel hakata niiskust majja sisse pressima.
Lisaks tasub vaadata, kas katust ümbritsevaid puid on vaja pügada. Katusedetailide vahele kasvanud puuoksad on üks enimlevinud katuselekke põhjuseid.

Kindlasti tuleb üle vaadata kõik katusedetailid. Ülevaatust võiks alustada katuseharjast, veendudes, et kas harjakivid või harjaplekk ja -tihend on omal kohal ning kinnitatud. Seejärel peaks silmadega üle käima kogu katusepinna ning tähelepanelikult üle vaatama läbiviigud ja katuseneelud, hinnates, kas plekid, tihendid ja kivid on omal kohal. Eraldi tähelepanu nõuab korsten: halvimal juhul võib kevadel sulav lumi kaasa viia kogu korstna katusepealse osa. Seetõttu peaks üle vaatama, kas korstnamoodulite kinnitusklambrid ja vihmamüts on kinni ning korstna läbiviik katusest omal kohal.

Räästaid kontrollides tuleb veenduda, et vihmavesi voolaks otse renni, mitte ei teeks seda tuulekasti kaudu. Viimasel juhul on tuulekasti laudadel veejäljed näha. Viimasena peaks üle vaatama turvavarustuse: kas redelid ja käigusillad on terved ning tugevalt kinnitatud.


Samblast  ja mustusest vabaks
 

Soovitame kasutada spetsiaalset pesuvahendit, kuid siin tuleb jälgida paari reeglit. Kuna sammal ja muu katusele kasvanud rohelus eemaldatakse keemiliselt, siis tuleks valida pesuvahend, mis sobib puhastatava katuse materjaliga. Selle kohta leiab info pesuvahendi etiketilt. Et katus ei saaks kahjustada ning kehtima jääks katuse garantii, on kõige kindlam kasutada katusematerjali tootja soovitatud pesuvahendit. Lisaks vahendi tõhususele on nii tagatud, et katusematerjal ei saa kahjustada ning katuse garantii jääb ka pärast puhastamist kehtima.

Kui pole plaani katust üle värvida, tuleks vältida pesuvahendeid, mille kasutamiseks on vajalik survepesur. Selle tekitatud kõrgsurve muudab katuse pinna karedamaks ning neisse mikropragudesse kinnitub sammal edaspidi veel kiiremini. Kõige lihtsam on kasutada vahendeid, mis kantakse katusele tavalise aiapritsiga ning mille peseb koos sambla ja mustusega katuselt maha vihm. Sellised vahendid tekitavad katusele ka kaitsekihi, mis ei lase samblal ja vetikatel enam nii lihtsasti katusele kinnituda.
Kindlasti tuleks eelistada biolagunevaid pesuvahendeid, mis keskkonnale mingit ohtu ei kujuta. Sellised vahendid mõjuvad ainult katusel olevale mustusele ega kahjusta tõsiselt aias kasvavat floorat.
Kui suitsu- ja ventilatsioonikorstnate ümbruses on katus eriti määrdunud, tasub soetada pesuvahend, mis ka tahma ning muu taolise kangema kraamiga hakkama saab. Paljud nüüdisaegsed pesuvahendid puhastavad lisaks katusele tõhusalt ka välisseinad ja isegi tänavakivid ning annavad kogu majale justkui uue välisilme.

Sarnased artiklid