Kehale tekivad sinikad ilma nähtava põhjuseta? Need võivad olla võimalikud põhjused
Enamasti tekivad sinikad väikeste põrutuste tagajärjel, mida inimene ei pruugi alati märgata. | foto: ShutterstockEnamik inimesi on avastanud oma kehalt sinika, mille tekkimist nad ei mäleta. Tavaliselt on põhjuseks väike löök või põrutus, mida ei pruugitud tähelegi panna. Mõnikord võivad kergesti tekkivad või sagedased verevalumid olla aga seotud ravimite, vanusega kaasnevate muutuste või terviseprobleemidega.
Sinikad ehk verevalumid tekivad siis, kui naha all olevad väikesed veresooned saavad kahjustada ning neist väljunud veri koguneb naha alla. Selle tagajärjel tekib nahale nähtav sinakas või lillakas laik.
Kõige sagedamini tekivad sinikad kätele ja jalgadele, näiteks kogemata mõne eseme vastu minnes, kukkudes või sportides. Mõnikord võib põrutus olla nii väike, et inimene seda hiljem ei mäletagi.
Miks tekivad mõnel inimesel sinikad kergemini?
Sinikate tekkimise sagedus on inimestel erinev. Mõnel inimesel võib juba kerge põrutus põhjustada märgatava verevalumi, samal ajal kui teisel ei jää sarnasest kokkupuutest peaaegu mingit jälge.
Mayo Clinicu selgituse järgi muutub nahk vananedes õhemaks ning väheneb nahaalune rasvkude, mis aitab veresooni löökide eest kaitsta. Seetõttu võivad vanemaealistel sinikad tekkida ka üsna kergest põrutusest.
Sinikate teket võivad mõjutada ka mitmesugused ravimid. Näiteks vere hüübimist mõjutavad ravimid, aspiriin ja mõned põletikuvastased valuvaigistid võivad suurendada verevalumite tekkimise tõenäosust.
Kas sinikad võivad viidata vitamiinipuudusele?
Kuigi enamasti tekivad verevalumid põrutuste tagajärjel, võivad mõnel juhul sinikate kergemat tekkimist soodustada ka teatud toitainete puudused.
Cleveland Clinicu andmetel võivad näiteks C- ja K-vitamiini puudus olla seotud suurenenud verevalumite tekkimisega. C-vitamiin on oluline sidekoe normaalseks toimimiseks, K-vitamiin aga vere hüübimiseks.
See ei tähenda siiski, et iga seletamatu sinikas viitaks vitamiinipuudusele. Sinikate sagenemisel ei tasu hakata omal käel suurtes kogustes vitamiinipreparaate tarvitama, vaid vajaduse korral tuleks välja selgitada nende tegelik põhjus.
Miks sinikas aja jooksul värvi muudab?
Värske sinikas võib olla punakas, sinakas või lillakas. Paranedes muutub selle värvus sageli rohekaks, kollakaks või pruunikaks.
Värvimuutus on tavapärane osa paranemisprotsessist. Organism lagundab naha alla kogunenud verd järk-järgult ning verevalum muutub lõpuks märkamatuks.
Cleveland Clinicu andmetel kaob enamik väiksemaid sinikaid ligikaudu paari nädalaga. Suuremate verevalumite paranemine võib võtta kauem aega.
Kuidas sinika paranemist soodustada?
Tavaline väike sinikas ei vaja enamasti eraldi ravi. Kui verevalum on tekkinud hiljutise põrutuse tagajärjel, võib esimestel päevadel aidata külmakompress.
Külmakott tuleks mähkida õhukese rätiku sisse ning hoida kahjustatud piirkonnal korraga umbes 10–15 minutit. Jääd ei tohiks asetada otse nahale.
Kui võimalik, võib vigastatud kehaosa hoida kõrgemal, et vähendada turset. Samuti tasub vältida valuliku piirkonna liigset koormamist.
Millal peaks sinikate pärast muretsema?
Üksik sinikas ei ole tavaliselt põhjus muretsemiseks. Arstiga tasub aga ühendust võtta, kui verevalumid tekivad sageli ilma selge põhjuseta, on ebatavaliselt suured või ilmuvad ootamatult kehaosadesse, kus põrutusi tavaliselt ei esine.
Samuti tuleks arsti poole pöörduda, kui verevalum ei hakka mõne nädala jooksul taanduma või sellega kaasneb tugev valu ja turse.
Allikad: Mayo Clinic; Cleveland Clinic.
.png)









