Koldeuks loksub ja klaas tahmunud. Kuidas parandada vead oma küttekoldes ja korrastada pliidiplaat?

Teija Aaltonen
Küttekolde vigu tuleb õigel ajal märgata ning need korda teha. | Shutterstock

9 probleemi ja lahendust küttekollete parandamisel.

Kolderesti uuendamine

■ Kolderest kulub suure kuumuse tõttu järjepideval kasutamisel. Need, kes on ostnud vana maja, võivad pahatihti tõdeda, et koldes on katkine kolderest. Uue hankimist tuleb alustada mõõtmisest. Ehituspoodides on suur valik koldereste, nii et loodetavasti leitakse selline uus rest, mille jaoks ei ole vaja koldes lisatöid teha. Kui uus kolderest ongi vanast suurem, siis relaka abil saab selle õigesse mõõtu lõigata.

Tähtsaim on arvestada kolderesti ostmisel materjaliga ja selles asjas tingida ei saa; piludega kolderest peab olema malmist. Kes tahab kokku hoida, võib ju ise asja kokku keevitada, aga see ei tasu ära. Rauast keevitatud restid väänduvad kuumuse tõttu peatselt. Sobiva kolderesti peaks leidma siiski ehituspoest ja kui sellist tõesti ei leia, võib selle lasta sepal teha.

Traditsiooniline ümmargune plekkahi on umbpõhjaline, aga kolde põhjale paigaldatav sepistatud halurest võib tõhustada puude puhtamat põlemist – kui halud on koldepõrandast kõrgemal, tuleb neile juurde õhku ka altpoolt ja hapnikku piisab ka edaspidiseks põlemiseks. Seega on sedasi põlemine kiirem ja puhtam, kuigi tuha eemaldamine muutub veidi tülikamaks.


Väiksemad praod koldes

■ Kui lõhed ja praod on väikesed, kõige rohkem 3 mm, saab need parandada tulekindla müüriseguga.

Segukottidel ja remondisegude pakenditel on kirjas nende kasutusjuhend. Praod tehakse enne täitmist tolmuimejaga võimalikult puhtaks, niisutatakse veega ja seejärel võib need uue seguga täita.

Kui praod on eelmainitust suuremad või on koldes lahtiseid telliseid, tuleb kohale kutsuda pottsepp; samuti tuleb toimida ka väiksemate rikete puhul. Kui endal kipub oskusi nappima, tuleb alati asjatundjate poole pöörduda.


Lõhed ja praod ahjumüüritises

■ Kui krohvitud ahju pinnal on tekkinud praod, siis see loomulikult ehmatab ja teeb murelikuks. Kas võib olla tegu majakonstruktsioonide vajumisega, mis on ahjus tekitanud muutusi ja tulekahjuriski?

1–2 mm prao pärast ei tasu muret tunda, eriti veel, kui see ahju jahtumisel väiksemaks läheb või hoopis ära kaob. Ahju temperatuuri muutused võivad selliseid pragusid tekitada ja see on täiesti loomulik.

Kui pragu ahju jahtumisel ei kao või see aja jooksul suureneb, võib tegu olla näiteks ahju vundamendi liikumisega, mispuhul tuleb koheselt, veel enne järgmist kütmiskorda, kohale kutsuda asjatundja (tuleohutusinspektor, korstnapühkija, pottsepp).


Ahjupinna värskendamine

■ Ahjupinna viimistlemisega saab hakkama igaüks. Vana ahjupinna uueks värvimine on lihtne töö, kui vaid kasutusel õiged materjalid. Töötlemata tellismüüritist on kõige lihtsam üle võõbata. Puhtale tellispinnale nakkub igasugune pinnaviimistlus – värvid, krohv või keraamilised plaadid.

Lubikrohv tehakse 1,2 või 0,6 mm tera suurusega krohviseguga. Kivipinnale sobivad parimini kasvõi silkaat- või lubivärvid. Tähtis on, et värv ei hakkaks ahju kütmisel kolletuma. Pidevalt köetavates ruumides kõlbavad ahju võõpamiseks kõik värvid; kui aga ruum on osa aastast kütmata, sobivad ahjuvärvideks vaid silikaat- ja lubivärvid.

Karmim juhtum on, kui 1970nendatel ehitatud majas on ahi toonase moe kohaselt kriiskavatoonilise värviga värvitud – vana läikivat värvipinda on eriti hull uuendada või muuta. Võib üritada värvida silikaatvärviga (näiteks Kivitex) või tellismüüritisele sobiva värviga (Tikkurila). Ka õlivärv võib sobida, kui on tegemist pidevalt köetava ruumiga. Teine võimalus on puhastada ahjupind vanast värvist ja siis pind taas krohvida või värvida lubi- või silikaatvärviga. Olenevalt inimesest, oleks mõnel innukal üritajal siiski mõttekam see higi ja vaeva nõudev ning isetehtuna mitte ehk kõige paremini õnnestuv töö lasta ära teha õppinud maalril või pottsepal.


Koldeuks loksub ja klaas tahmunud

■ Ahjuuks saab ahju kütmisel kõva koormuse. Läbipõlenud hingetappide ja rippuma hakanud ukse kinnitusraamistuse parandamine ei ole pottsepa vaid sepa töö; või siis tuleb osta hoopiski uus ahjuuks. Meistrimees oskab muidugi ka ise midagi korda teha.

Kui ahjuukse raam on lõdvaks läinud, saab selle kinni 4–5 cm kiilankrutega. Ahjuukse ja telliste vahelt seestpoolt puhastatakse välja purud ja kivivill. Ukse raami üla- ja alaossa puuritakse ankrusuurused augud. Ahjuuks kinnitatakse ahju vastu näiteks ilmastikukindla teibiga. Väiksema puuriga puuritakse läbi ahjuraamis olevate aukude kiilankrute pikkuse sügavused augud tellistesse. Augud tuleb puurida nii, et need ei satuks müüritise vuukidesse. Kiilankrud asetatakse tellistesse puuritud aukudesse ja koputatakse põhjani. Lõpetuseks ukseraami ja ahjumüüritise vahele jääv pragu tihendatakse seestpoolt tuletõkkevillaga. Uuemaid ahjuuksi on võimalik kruvikeerajaga vastavatest nippelitest rihtida, kui uks on ripakile vajuma hakanud.

Kui ahjuust oleks vaja uuesti võõbata, saab rooste ja vana värvi kõige hõlpsamalt lahti liivapritsiga. Aegavõtvam ja raskem töö on puhastada käsitsi terasharjaga; kiiremini saab hakkama, kui vastav metallhari kinnitada trelli külge. Võõpamiseks sobib suurepäraselt malmitöötlusvahend Uunimusta, mitte aga terase ja ka malmi puhastus- ja hooldusvahend Liesimusta. NB! Rauapoodides müüdavad kuumakindlad värvid tegelikult tulekollete uste kuumuses vastu ei pea.

Klaasiga ahju- või kaminaukse tahmunud klaasi saab puhtaks nii: lahtine nõgi pühitakse ära ajalehaga ja seejärel pestakse niiske majapidamispaberiga. Lõpliku puhastusena võib ukseklaasi veega üle uhtuda.
 

Puuküttega pliidi pliidiraud

■ Paakunud nõgi halvendab pliidi tõhusust ja ka roostene pind pole silmale kaunis vaatepilt. Pliidirauda on traditsiooniliselt puhtana hoitud soolamata seapekiga hõõrudes ehk siis samamoodi nagu malmpannegi. Terase ja malmi hooldusvedelikega (Uunimusta, Liesimusta) saab ilusa puhta pinna. Kasutusjuhised on nii toodete pakendil kui leitavad ka internetist.

Pliidiraua eemaldatavad keeduplaadid tasub pliidilt eemaldada ja ka altpoolt puhastada vähemalt kord aastas, näiteks siis, kui ka korstnapühkimistöid tehakse. Keeduplaatide alumiselt poolelt harjatakse nõgi ära terasharjaga või mingi muu koreda ja kõvade harjastega harjaga. Pliidiraua puhastamine on mõttekas võtta ette alati siis, kui pliidi tõmme on märgatavalt vähenenud.

Puudega köetava pliidi pliidiraud praguneb tihti kõige õhemast kohast. Sellest pole lugu, kui pliidirauas ei ole tekkinud prao kõrval kõrgusvahesid. Prao alla võib kinnitada õhukese lattraua peitpea-metallikruvidega selliselt, et kruvipead oleksid ühetasaselt pliidiraua pinnaga.

Kui pliidiraud on paigalt nihkunud, ei tasu pliiti kasutada enne, kui viga parandatud. Kui katkine osa on eemaldatav ilma jõudu või tööriistu kasutamata, võib selle asemele üritada uue leida kas rauapoodidest või kasutatud ehitustarvete äridest.
 

Probleemid ümmarguse plekkahjuga

■ Kui ümmargune plekkahi on vana, on seda märgata ahju kütmistõhususes ja ahi ka jahtub kiiremini. Väline märk on ahju ülaosa värvipinna tumenemine, kui suitsugaasid on ahjukesta ja tellissisu vahele pääsenud. Sellisel juhul on viimane aeg kogu ahjukesta sisu välja vahetada.

Normaalsetes tingimustes ei juhtu ümarahju kestaga vähimatki. Värvipinda võib soovi korral õppinud maalri juhtnööride põhjal uuendada.

Tulekolle pudeneb kõige enne vuukide kohalt, mida annab veel lappida, aga kui juba koldekivid on hakanud pudenema, on aeg kogu ahju sisu välja vahetada. Koldepõranda võib tasandada tulekindla valuseguga.
 

Malmkamin praguneb

■ Paljudes elamistes on kasutusel retrohõnguline malmkamin. Konstruktsioonilt ja materjali poolest tugevatena on sellistel kaminatel vigu vähem, aga kaminate kolletes kamina seinu kaitsvad lahtiolevad plaadid võivad kamina tiheda kasutamise tõttu praguneda. Plaadid on lihtne kaminast välja tõsta ja saab tellida tootjalt uued, kui on teada kamina tootenimi ja tüüp. Vanaks jäänud tihendid võib välja vahetada; vastavates kauplustes on neid saadaval eri mõõdus ja koos liimiga.

Kui malmkamina kest on pragunenud, kasutatakse paranduseks vastavaid tulekindlaid mastikseid. Tulekindel mastiks kõvastub alles suure kuumuse juures ja kummataluvus on kuni 1000 kraadi. Tulekindla mastiksiga parandamist nõudvaid kohti võib olla ka kamina ja korstna ühenduslõõri liitekohtades. Kivikorstnasse ühendatud kamina ühenduskoht korstnaga võib olla pudenenud. Ühenduslõõri ümber korstnasse ühendumisel peakski olema kiht tulekindlat mineraalvilla, mis võtab vastu kuumusest tulenevad materjalipaisumised ja hoiab ära korstna liitekoha pudenemise.
 

Pottahju katkine ahjupott

■ Kaduma läinud ja katkised pottahju osad teevad meelehärmi. Kust leida vana pottahju parandamiseks vajalikud osad? Kui pottahjust on kahhelpotte lahti tulnud või on neid katki läinud võib abi küsida pottahjumeistritelt. Tarvikuid võib leida ka vanade ehitusmaterjalide ladudest või siis saab lasta ka uue ahjupoti valmistada. Kahhelpotte teevad keraamikud ja Eestis müüb neid näiteks Kerameus.

Kahhelpottide pinnapraod võib täis pahteldada kipsiga või vuugitäitega ja üle värvida kuumakindla värviga, nagu näiteks Miranol ja Futura. Pottahju pinnatemperatuur tõuseb umbes 60 kraadini.