Kui ahi on ohtlik. Lahendused, kui oled avastanud katkise kütteseadme
TM Kodu&Ehitus
Tõmme korstnas on muutuv suurus ja temperatuuri tõustes suureneb tõmme sageli kordades. | Shutterstock

Suurimat ohtu kujutavad valesti paigaldatud metallkorstnad ja kütteseadmele mittevastava korstna kasutamine. Valesti paigaldatud metallkorstnad ongi enimlevinud küttekolletega seotud tulekahju põhjustest.

„Esimene samm peaks olema visuaalne ülevaatus: jälgida, et ühendused korstnaga oleksid korralikud, mõradeta ja õigest materjalist. Küttekolded ei tohi olla katkised, ebaloomulikult välja vajunud ja katkiste tahmaluukide või koldeustega,“ räägib Koldevärk OÜ juhataja Veikko Martin ja lisab: „Kontrolli, kas küttseadet on võimalik puhastada. Jälgi, et koldes ei oleks katkiseid kive, et ahjuvõlvis oleksid kõik kivid alles, et soemüüri vaheseinad ei oleks kokku kukkunud. Hinda ka korstna olukorda pööningul ja katusel.“


Lahendused
 

Kui olete ise on tuvastanud katkise kütteseadme, tasuks kindlasti kutsuda kohale pottsepp või korstnapühkija, kes saavad aidata pisemate remonttöödga. Kui tegemist on äsja soetatud eluruumiga, on kahtluste korral soovitav lasta kütteseadmed üle vaadata pottseppmeistril. Tavaliselt piisab pragude täitmisest, puhastusluukide vahetamisest või paigaldamisest, ütleb Veikko Martin.
Vahel tuleb ka koldeluugid või pliidil praeahi vahetada. Kui ohuks on liiga väike ohutuskuja põlevmaterjalini, on vajalik teha ka seinaparandustööd ja näiteks saunakeriste puhul paigaldada lisakaitseekraane. Sageli on olnud mõttekas siiski mitte remontida, vaid ehitada juba uus ja kaasaegne küttesüsteem, et ohutus oleks tagatud.


Küttekolde kestlikkusnipid
 

Jahedate ilmade tulles ja niiskuse majja tekkides kiputakse sageli üle kütma – et mida rohkem, seda parem. Kus on piir? Missugune võiks olla optimaalne ja õige kütterežiim?
„Vale küttematerjali kasutamine on üks põhjuseid, mis küttekolde ja korstna eluiga kindlasti lühendab,“ teab Martin. „Olen korstnapühkimise käigus koldest välja võtnud lapsemähkmeid, plastpudeleid, jogurtipakke, vanu jalanõusid. Kindlasti ei tohi kütta märja kütusega, niiskus ongi kõige suurem pigi tekitaja. Kuiv küttepuu annab ca 80% rohkem sooja kui märg või toores.“
Soemüüriga pliidi kütmisel soovitab pottsepp arvestada, et mida külmem on õues, seda kauem tuleks otsesiibrit lahti hoida, et korstent üles soojendada, tekitada hea tõmme ning vältida tahma ja pigi teket. Siis on kütmine efektiivne ja me ei lõhu korstent. Ahju kütmisel ei tohiks aga kollet täita puudega kogu ulatuses, umbes 1/3 peaks jääma vabaks.
„Uutel ahjudel on kasutusjuhendiga määratud ka maksimaalne puudekogus ühel kütmiskorral, seda ei tohiks ületada ka külmade ilmade korral. Vajadusel on lubatud ahju kütta kaks korda ööpäevas, kergahjusid ka kolm korda. Paremaks ja ühtlasemaks ahju soojenemiseks on soovitav puud süüdata pealt, tulehakatus asetatakse puude ülemisse kolmandikku ja selle peale siis peenemad puud.“


Kas ahi rikkis?
 

Hästi palju probleeme tuleb välja sügisel niiskete soojade ilmadega, et küttsüsteem ei tööta – kahtlustatakse ummistust või linnupesa korstnalõõris. Tegelikult on probleem niiskes korstnas, kus soe välisõhk jahtub, muutub raskemaks ja vajub alla: tekib nn tagurpidi tõmme.
„Tõmme korstnas on muutuv suurus ja temperatuuri tõustes suureneb tõmme sageli kordades,“ selgitab Veikko Martin. „Sellises olukorras saab probleemiks hoopis liiga tugev tõmme korstnas ning võib juhtuda, et põlevgaasid tõmmatakse liiga kiiresti korstnasse ja põlemine toimub juba korstnas. Lahenduseks on tõmberegulaatori paigaldamine. See probleem puudutab õhküttekaminaid ja keskküttekatlaid, vähem ahje ja soemüüre. Korstnapühkijana olen näinud, et perenaiste seas on levinud komme kütta poolkinnise siibriga. Et sedasi kestab põlemine kauem ja sama koguse kütusega saab rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi: kui siiber on pooleldi kinni ja põlemine on liiga laisk, ei põle kütus täielikult ära – tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine tähendab ka väiksemat kasutegurit ja suuremaid kulutusi küttele, samuti lühendab see ka küttekolde kasutusiga pea kaks korda. Enne kütmist kontrolli tuharuumi, et seal ei oleks liiga palju tuhka, mis takistaks õhu liikumist koldesse.“


Puude kütteväärtus
 

Kuna küttepuud on erineva kütteväärtusega ühe ruumimeetri kohta, on kütteseadme passi kirjutatud puidu kogused kilogrammides. Ühe kilogrammi puidu korral on kütteväärtused peaaegu samad, seda ka võrreldes kilogrammi briketiga, eeldades, et niiskuse sisaldus on kõigil võrdne. Ahju kütmiseks kasutatava puidukoguse soovita Martin ära kaaluda ühel korral, et osata edaspidi hinnata kasutatava puidu kaalu.

„Kui muutub teie poolt kasutatav puiduliik, saate juba sama koguse puitu kaaluda ja arvestada siis uuenenud tingimustega. Ainult väga tiheda puiduga küttes võib põlemise aeg muutuda liiga pikaks, samas haavaga küttes põleb puit liiga kiiresti. Sobivaim lahendus oleks sellises olukorras segapuit,“ annab Veikko Martin soovituse.
Klaasuksega kaminate omanikud peavad arvestama ka klaasi tahmumisega. Rohkem tahma tekitab kask. Sobivaimaks küttepuuks võib Martini sõnul pidada sangleppa (must lepp), mis ei praksu põledes, ei tahma liigselt ja kütteväärtus on sarnane okaspuuga, samas on hind veidi madalam kui okaspuidul.
„Lahtises kaminas ei soovitaks kütta kuusepuuga, pillub palju sädemeid ja tukke,“ märgib ta. „Tasub teada, et erinevates küttekolletes tuleks kasutada ka erineva jämedusega puuhalge. Sobivaks halujämeduseks ahjus on 5-15 cm. Puidu kuivades suureneb tema kütteväärtus kaks korda. Briketiga tasuks kütta katlaid ja kaminaid, müüritud küttekollete jaoks on sobivam halupuu. Briketil on põlemisaeg pikem ja seega võib ta sobida ka pliidile, kui on vaja hoida pikalt temperatuuri.“

Sarnased artiklid