Kui kätt on raske rusikasse tõmmata ja pöial muutub nõrgaks. Leevendavad harjutused

kodus.ee
Haigusele on iseloomulik just pöidlapoolsete sõrmede valu ja tuimus, mis süveneb öösiti. | Shutterstock

Randmekanali sündroom ehk karpaalkanali sündroom on üks sagedasemaid kutsehaigusi. Näiteks arvutiga töötajad, õmblejad, kudujad, elukutselised muusikud, noored emad on sageli hädas valutavate randmetega. Paljud sügisesed aiatööd koormavad samuti randmeliigeseid liialt. Samuti võib sündroom tekkida traumade tagajärel.

Tulemuseks on valutavad surisevad randmed, mis ei lase päeval liikuda ja öösel häirivad und.

Kui pidevalt teha korduvaid ühelaadseid liigutusi, võib tagajärjeks olla kõõlusepõletik. Paistes kõõlused võivad avaldada survet närvilõpmetele ja need kinni pigistada. See põhjustab omakorda tugevat valu ning sõrmede ja käe tundlikkuse alanemist. Iseloomulik on just  pöidlapoolsete sõrmede valu ja tuimus, mis süveneb öösiti.


Randmekanali sündroomi tunnused:

labakäsi läheb paiste või muudab värvi;

käsi "sureb", enamasti öösel;

pakitsus sõrmedes või käes;

sõrmed on kuumad, hõõgumistunne;

käed on kanged;

kätt on raske rusikasse tõmmata;

pöial muutub nõrgaks;

tekivad raskused esemete haaramisel, sest sõrmede vastandamine tekitab valu;

Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda


Kuidas vältida?

Tehke töötades pause, hoidke randmed soojad ja võimelge! Hea oleks liigutada kogu kätt, aktiveerimaks käte vereringet.

 

Harjutused kätele:

1. Laske käed rippu, tehke õlaringe ja raputage neid.

2. Sirutage käed otse ette peopesad vastamisi ja viige välja hingates külgedele. Kaela võimlemiseks jälgi pilguga kord ühe, siis teise käe sõrmeotsi. Tehke 5 korda.

3. Toetage küünarvars lauale. Painutage rannet ülespoole, suruge kätt rusikasse ja sirutage sõrmi. Korrake 10 korda.

4. Asetage peopesa lauale. Tõstke ükshaaval iga sõrm laualt üles. Korrake 5 korda.

5. Asetage peopesa lauale. Ajage sõrmed harali ja viige tagasi kokku. Korrake 5 korda.

6. Hoidke sõrmed sirgelt. Teise käega abistades venitage õrnalt kätt randmest, kuni tunnete venitust küünarvarre siseküljel. Venitage 20 sekundi jooksul, seejärel lõdvestage. Korrake 5 korda.

7. Hoidke ranne ja sõrmed sirgelt. Liigutage käelaba väikese sõrme poole, seejärel pöidla poole. Korrake 10 korda.

8. Hoidke küünarvars laual, peopesa allapoole. Hoides küünarnukki paigal, pöörake peopesa vaheldumisi üles- ja allapoole. Korrake 10 korda.

9. Seistes või istudes asetage peopesad rinna kõrgusel vastamisi. Suruge peopesi kokku, hoidke 5 sekundit, seejärel pöörake sõrmi alla ja ülespoole, lõdvestage. Korrake 5 korda.

10. Käte sirutamiseks toolilt tõusmata aseta peoesad toolile, sõrmed keha poole ja vaju õlgadest taha.

Arsti juurde minnakse tavaliselt siis, kui haigus hakkab segama igapäevast elu.

Kergemal juhul on kasutusel randme ortoos (randme ümber kinnitatakse väike lahas, enamasti ööseks, mis takistab randmel painduda).

Raskemal juhul võidakse karpaalkanalisse teha süst, mis alandab põletikust tingitud kõõluste survet mediaannärvile.

Kui arst kahtlustab närvikahjustuse olemasolu, tehakse karpaalkanalisse kirurgiliselt sisselõige, et närv vabastada.

Allikas: Nahrin, kutseline ravimassöör Marge Kaljuvee

 

Sarnased artiklid