Kui naabri piiripost on nihkes või ühisteele tekib tõkkepuu – kas sekkud või kannatad ära? 

ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juhi Maiko Kalveti sõnul tekitavad praktikas kõige rohkem probleeme juurdepääsud kinnistutele, kus oma maale pääsemiseks tuleb kasutada naabri maad. Vaidlused tekivad eelkõige siis, kui olemasolev tee kulgeb läbi naaberkinnistu ning selle kasutamise tingimustes ei ole kokku lepitud või soovib üks omanik senist teekasutust piirata. 

 „Meil on olnud juhtumeid, kus naaber paneb aastaid kasutuses olnud teele tõkkepuu või värava ette ja seejärel ei jõuta kokkuleppele, kellel ja millistel tingimustel on õigus teed kasutada,“ sõnas Kalvet. Erimeelsusi põhjustavad ka tee hooldamise ja korrashoiu kulud ning küsimus, kas ja kui palju võib maaomanik oma kinnistu kasutamise eest tasu nõuda.

Teiseks sagedaseks vaidluste allikaks on kinnistute piirid: ollakse eri meelt piiri täpse asukoha osas, väidetakse, et piiripostid on ümber tõstetud, või leitakse, et aed, ehitis või rajatis paikneb osaliselt naaberkinnistul. „Vahel on küsimus vaid mõnekümnes või isegi mõnes sentimeetris, kuid ka sellised vaidlused on jõudnud kohtusse, sest kumbki pool ei ole nõus kokkuleppele tulema,“ selgitas Kalvet. Tülisid tekitavad ka puud ja põõsad, mille oksad ulatuvad naabri kinnistule, varjavad valgust või kahjustavad ehitisi.

Vaidluste kasv peegeldab õigusteadlikkust

 Kalveti sõnul ei ole naabritevahelised vaidlused midagi uut, kuid nende sagenemine viimastel aastatel on märgatav. „Õiguslik teave on tänapäeval hõlpsasti kättesaadav ning tänu sellele tunnevad inimesed järjest paremini kinnisvaraga seotud õigusi ja kohustusi, olgu selleks servituudid, kinnistupiirid, juurdepääsuõigused või talumiskohustused. Nii jõuavad vaidluseni ka sellised küsimused, mis varem lahendati omavahelise kokkuleppega või millega lihtsalt lepiti,“ lisas ta.

 Vaidluste kasvu üheks põhjuseks on Kalveti sõnul ka tehisaru aktiivne kasutamine. „AI on hea vestluspartner kiirete vastuste saamiseks, kuid klientide esitatud dokumentidest näeme kahjuks järjest sagedamini, kuidas tehisaru tahab väga oma vestluspartnerile meele järele olla ja viitab paragrahvidele, mida seaduses ei eksisteeri,“ hoiatas Kalvet. Lisaks kohtute koormamisele võivad tehisarult valelootuse saanud inimesed ka rahaliselt kaotada, sest alustavad vaidlust veendumuses, et võit on kindel.

 Suurem osa vaidlustest Kalveti sõnul kohtusse siiski ei jõua. Sageli piisab, kui pooled saavad selge ülevaate oma õigustest ja kohustustest ning peavad läbirääkimisi juristi abiga. Paljud vaidlused lahenevad kompromissiga või pärast ametliku nõudekirja saatmist. Kohtusse jõuavad eelkõige juhtumid, kus mängus on oluline varaline huvi või kus konflikt on pikalt vindunud ja suhted väga pingeliseks muutunud.

Kohtuvaidlus võib maksta kümneid tuhandeid eurosid

Vaidluse kulud sõltuvad selle keerukusest ja kestusest – kui piisab nõudekirja saatmisest, võivad õigusabikulud piirduda mõnesaja euroga. „Kui aga vaidlus jõuab kohtusse, kaasatakse eksperte või tehakse mitmeid menetlustoiminguid, võivad kulud ulatuda mitme tuhande või isegi kümnete tuhandete eurodeni. Kohtuvaidluse kaotamise korral võib lisanduda ka kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud,“ rõhutas Kalvet.

 ERGO esimene soovitus naabriga tülli läinud inimestele on lihtne: suhelge. „Väga suur osa naabritevahelistest vaidlustest saab alguse arusaamatustest, eeldustest või sellest, et probleemist räägitakse liiga hilja. Eriti oluline on suhelda siis, kui kõrvale kolivad uued naabrid,“ märkis Kalvet. Kui omavaheline suhtlus tulemust ei anna, tasub oma seisukohad kirjalikult fikseerida ja vajadusel küsida õigusnõu. Kõrvaltvaataja võib sageli pakkuda lahenduse, mille peale vaidlevad pooled ise ei tuleks.

 Juurdepääsuteede puhul soovitab ERGO tegutseda ennetavalt. „Kui kasutate teed, mis kulgeb üle naabri kinnistu, seadke sellele servituut ja kandke see kinnistusraamatusse. Siis saate teed kasutada ka siis, kui naabrid vahetuvad või tee kasutamise osas tekivad erimeelsused,“ selgitas Kalvet.

 Naabritevaheliste konfliktide puhul tasub Kalveti sõnul meeles pidada, et pärast vaidluse lõppu tuleb enamasti edasi kõrvuti elada. „Seetõttu on kompromiss ja konstruktiivne suhtlus sageli väärtuslikumad kui kohtuvõit,“ lisas ta.