.png)
Kuidas alustada jooksmisega? Lihtne juhend algajale
Enne jooksu soovitatakse teha kerge soojendus ning pärast treeningut rahulik maha jahtumine ja venitused. | foto: ShutterstockViimastel aastatel on jooksmine muutunud üheks populaarseimaks liikumisviisiks nii Eestis kui ka mujal maailmas. See ei nõua kallist varustust, sobib peaaegu igas vanuses inimestele ning võimaldab treenida paindlikult vastavalt oma ajale ja võimekusele. Samuti on jooksmine paljude jaoks muutunud mitte ainult spordialaks, vaid ka vaimse heaolu toetajaks.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel liikuda vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega nädalas ning jooksmine on üks lihtsamaid viise selle soovituse täitmiseks. WHO rõhutab, et regulaarne liikumine aitab vähendada südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja mitmete krooniliste haiguste riski.
Samuti on aeroobne treening, sealhulgas jooksmine, üks tõhusamaid viise südame tervise parandamiseks ning vererõhu ja kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmiseks. Just seetõttu on jooksmine muutunud paljude inimeste jaoks igapäevaseks terviserutiiniks.
Lisaks tervisemõjudele on oluline ka psühholoogiline pool. Harvard Medical Schooli uuringud on näidanud, et regulaarne aeroobne liikumine võib aidata vähendada stressi ja parandada meeleolu, kuna liikumine soodustab endorfiinide ehk “hea tuju hormoonide” teket.
Viimastel aastatel on jooksmise populaarsust kasvatanud ka erinevad rahvajooksud, virtuaalsed väljakutsed ning sotsiaalmeedia kogukonnad, mis motiveerivad inimesi rohkem liikuma.
Kuidas jooksmisega alustada?
Sporditreenerid rõhutavad, et alguses on kõige olulisem järk-järgulisus. Üks levinumaid meetodeid on vahelduv kõndimine ja jooksmine – näiteks üks minut jooksmist ja kaks minutit kõndi. Selline lähenemine aitab kehal koormusega harjuda ning vähendab vigastuste riski.
Ekspertide sõnul on oluline vältida liiga kiiret algust. Liigne koormus esimestel nädalatel võib viia ülekoormuse ja vigastusteni, mis omakorda vähendab motivatsiooni.
Samuti on oluline õige varustus. Soovituste kohaselt vähendab sobivate jooksujalatsite kasutamine oluliselt ülekoormusvigastuste riski, eriti algajatel. Riietus peaks olema hingav ja vastama ilmastikuoludele.
Enne jooksu soovitatakse teha kerge soojendus ning pärast treeningut rahulik maha jahtumine ja venitused. See toetab lihaste taastumist ja vähendab valulikkust.
Seega jooksmise populaarsuse kasv ei ole juhuslik. See on kättesaadav, tõhus ja tervist toetav liikumisviis, mida saab kohandada vastavalt igaühe tasemele. WHO ja rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide soovitused kinnitavad, et regulaarne jooksmine aitab parandada nii südame tervist kui ka üldist heaolu.
