Schiedeli müügijuht Jaanus Variku kirjutab, mida tõmbe parandamiseks saab teha.
Kui köetakse väga harva, võib tõmme olla häiritud seepärast, et korsten on kütmise alustamisel niiske ja jahe. Kui aga tõmbeprobleemid korstna soojenemise järel kütmise käigus ei lahene, tuleb otsida teisi põhjuseid.
Kõige sagedasem ebapiisava tõmbe põhjus on see, et korsten ulatub liiga vähe katusest välja. Lisaks võib liiga lühike korstnapits olla ka tuleohtlik. Kuni 30-kraadise viilkatuse korral peab korstna harjapoolne külg ulatuma vähemalt 0,8 meetrit üle katusepinna, teravama kaldenurga korral olenevalt katusematerjali tulekindlusest vähemalt 1–1,5 meetrit. Lamekatuse korral peab korstna katusepealse osa kõrgus olema vähemalt 1 meeter katuse pinnast või 3 meetri raadiuses asuvatest takistustest (katuse rinnatis, ventilatsiooniseade vms).
Katuseakendest ja vintskappide katusepinnast peab korsten tulekindluse klassi kuuluva katusekatte (tulelevikut mittesoodustavad materjalid nagu katusekivid, metall jt) korral olema vähemalt 0,8 meetrit kõrgem. Ülejäänud materjalide puhul on korstna katusepealse osa miinimumkõrguseks 1,2 meetrit ning lisaks peab korstnal olema ka sädemepüüdja.
Kuna korstna ülemise otsa avatus erinevatest suundadest puhuvatele tuultele parandab oluliselt tõmmet, on kasulik paigutada korsten katuseharjale. Valmis maja puhul aga korstna ümberpaigutamine enamasti võimalik ei ole, seega on ainsaks lahenduseks korstna katusepealse osa pikendamine.
Seda saab üsna lihtsasti teha nii metallist kui ka plokkidest moodulkorstna korral, soetades vajalikul määral lisamooduleid koos kinnitusvahenditega. Telliskorstna puhul on vajalik telliseridade juurdeladumine või pitsi pikendamine metalltoruga, kuid viimasel juhul tuleb üleminek hea tõmbe tagamiseks eriti korralikult teha.
Kui suitsu ajab sisse
Vahel hakkab korsten suitsu sisse ajama teatud suunast puhuva tuulega, mis võib tekitada alarõhu teisele poole hoonet. Sellisel juhul võivad rõhuerinevused tasakaalustuda läbi korstna nii, et kompenseeriv õhk tõmmatakse hoonesse sisse läbi korstna, mis panebki selle tagurpidi tööle.
Sellisel juhul on kõige kindlamaks lahenduseks korstna pikendamine üle katuseharja kõrguse. Aidata võib ka keskküttekatla õhuvarustuskanali ümberpaigutamine hoone korstnapoolsele küljele, et kompenseerida mistahes rõhuerinevust.
Pole piisavalt õhku
Teiseks sagedaseks ebapiisava tõmbe põhjuseks on see, et kütteseade ei saa põlemisel piisavalt õhku. Sellisel juhul tekib kütteseadme ruumi alarõhk, ent tõmbe eelduseks on see, et õhurõhk küttekoldes ja korstnas on kõrgem kui õues. Selle mure kõrvaldamiseks tuleb parandada kütteseadme ruumi ventilatsiooni või paigaldada eraldi õhukanaliga korsten, mille kaudu jõuab põlemiseks vajalik õhk küttekoldesse otse õuest.
Õhukanaliga korstna eeliseks on ka see, et suureneb kütteseadme tõhusus, väheneb küttekulu ning paraneb sisekliima hoones.
Viimaseks lahenduseks tõmbe parandamisel on tõmberegulaatori paigaldamine kütteseadme ja korstna vahele. See hoiab tõmmet korstnas ja kütteseadme põlemiskambris stabiilsena, suurendab kütteseadme töökindlust ja kütmise tõhusust ning vähendab küttematerjali vajadust. Testide järgi väheneb aastane soojakadu tõmberegulaatoriga kuni 50%. Saunakerise puhul hoiab regulaator põlemise üksnes koldes ja lisaks jahutab korstent.
