Laiskuri talvekatted

Jüri Annist
Viigikaktus talvitub siin klaasitüki all. | Jüri Annist

Külmaõrnade taimede katmine on tüütu töö, aga mõne helliku elu nimel tuleb end ikka kokku võtta. Õnneks leidub ka lihtsaid lahendusi.

Sügiseti, kui külmakraadid on tasapisi kohale hiilinud, hakkab peas pendeldama mõte: võib minna väga külmaks ja peaks suunduma aeda taimi soojustama. Aga väljas on vastikult niiske ja kõle. Pealegi pole millegagi katta.
 

Otsustatud: ei lähe katma!

Ent vaesed taimed võivad hukka saada … Peaks ikka minema! Selline „minna või mitte minna” kahevõitlus võiks täieliku käegalöömise asemel päädida mõne järgnevalt kirjeldatud lihtsa võttega, mis ei nõua hingetuks tegevat rähklemist, aga oleks mõnele pakasehellale taimele suureks abiks.

 

1. Ära tee midagi või tee minimaalselt

 Looda, et lumevaip katab taimed enne suurte külmade tulekut. Lumi on üllatavalt hea soojustusmaterjal. Mõõtmistega on leitud, et näiteks 25 cm paksuse lumekatte all on −25º õhutemperatuuri korral mullapinnal 0° või −1º.

Loomulikult, kui tahad oma taimedele natukenegi abiks olla ja endale pisut füüsilist koormust anda, siis laota aiateedelt kokku lükatud lumi külmakartlikele püsikutele. Nüüd võid täie õigusega iseendale ja kodakondsetele kinnitada, et oled aias taimi külma vastu katnud.
Kui valid „ära tee midagi” võimaluse, siis pead loobuma püstise kasvuga talveõrnadest taimedest ning sinu kasvatada jäävad maad ligi hoidvad hellikud.

 

2. Painuta maha

Eelmise lõigu viimane lause on tegelikult liiga resoluutne. Sul on oma õrna taime kaitsmiseks vaja teha vaid kaks liigutust: painuta ta maha ja aseta paras kivi peale (või fikseeri mulda vajutatud hargiga), et ta ennast püsti ei saaks ajada.

Õigus, paljusid taimi ei ole võimalik maha kallutada. Õnneks on siiski üksjagu selliseid, keda saab niiviisi lumevaiba alla sättida. Kui pisut pikemalt ette mõelda, siis võid jäiga võraga põõsaid algusest peale niiviisi kujundada, et nendest moodustuks lume alla jääv pinnakattetaim. Ent siis saab ju põõsa kaunis võra jäädavalt moonutatud. Jälle õigus! Kuid vastutasuks saad võib-olla nautida tema ilusaid õisi ja/või vilju, mille muidu külm ära võtab.

 

3. Paku katust

On päris palju taimi, kes ei karda külma, aga ei talu külmade ja sulade korduvat vaheldumist. Täpsemalt: nad ei ole nõus ligunema 0-kraadise veega „vannis”.

Targasti teed, kui sellist niiskuskartlikku taime istutades sätid tema kõrvale mõne kivi või rondi, millele juba varasügisel saad asetada klaasitüki või mõne muu läbipaistva vettpidava katte. Katte peale pane kopsakas kivi, muidu läheb see esimese tuulega lendu.
Võimalikult kuiv talvitumine on meeltmööda näiteks lavendlile (Lavandula), leviisiale (Lewisia), rohtlaliiliale (Eremurus) jpt.

Mitmed mullas talvituvad lillesibulad ei talu, kui talviti valgub vesi nende soomuste vahele. Sibullillede suurim sõber Sulev Savisaar soovitab sademete eest kaitsta näiteks juunosid (Iris subg. Scorpiris), Aasiast pärit võrkiiriseid (Iris subg. Hermodactyloides), aga ka aiakauplustes sageli müüdavat Schuberti lauku (Allium schubertii). Niiskustundlike taimede loetelu võiks veel pikalt jätkata.

 

4. Riputa tekk peale

Talvekatete aegumatu mantra kõlab: võta pakasekangas, mähi ümber põõsa, kinnita hoolikalt nööriga, aseta kohale puidust raam, millele laota veekindel kate, et pakasekangas märjaks ei saaks. Kui läheb sulale, siis kontrolli, ega taim katte all hauduma lähe. Tegevust jätkub pikemaks ajaks!

Kirjeldatud toimingud lihtsustuvad tunduvalt, kui n-ö horisontaalse teki asemel kasutad vertikaalset katet.
* Istuta kaheldava talvekindlusega (roni)taim köetava hoone seina lähedale. Mida kehvemalt soojustatud seinaga maja on, seda parem (sein laseb rohkem soojust siseruumist välja).

* Suru mitmekordselt asetatud pakasekanga tüki või vana tekiga soojustatava taime oksad tihedasti vastu seina.

* Kinnita tekk mõne liistu abil kruvidega seina külge. Läbi seina pugev soojuskiirgus soojendab tekialust tuntavalt.

* Kui hoonel on lai räästas, püsib rippuv tekk kenasti kuiv ja kui see tuulega märgubki, siis kuivab üsna ruttu ka ära.

* Soojusta juured ämbritäie mullaga (liivaga, koorepuruga, kompostiga) või tihedasti vastu mulda surutud vahtplastitükiga.

 

5. Kasuta „termost”
 

Kui sul on vaja soojustada mõnda väheldast painduvate okstega põõsast või tillukest puud (nt kämmalvahtrat), siis toimeta järgnevalt.

* Mine ehituspoodi ja osta sealt jämedate torude soojustamiseks mõeldud kahest poolest kokku käivad vahtplastist katted.

* Enne mulla külmumist mine aeda ja löö taimest parajale kaugusele maasse üks asine vai ning silu vahetult taime alune muld siledaks.

* Seo taime oksad paari sidemega koomale.

* Täida ämber mulla, liiva või kompostiga ja pane see kuhugi hoiule, nii et see ei külmuks.

Nüüd säti ennast mõnusasti tugitooli ja jälgi televiisorist ilmateadet. Võib juhtuda, et sul polegi tarvis rohkem midagi teha: ägedat pakast sel talvel ei tulegi, leebed külmakraadid elab kämmalvaher sinu abitagi üle.

 

Kuidas aga toimida, kui külmalaine siiski hiilib kimbutama?
 

* Võta torukatte pooled, säti need põõsale ümber, suru küljetapid kokku, kinnita lisaks veel nöörsidemega ja seo kogu kupatus vaia külge kinni. Seose vahele suru pulgajupp, siis ei veni seos lõdvaks. Nüüd ei suuda ka kõige hullem raju katet ära lennutada.

* Võta ämber mullaga ja moodusta katte alumise otsa ümber „mutimullahunnik”. Kattepoolte otsad on küll kenasti vastu mulda (see ju oli sul juba enne külmumist silutud), aga nii ei pääse tuul mingil juhul alt „termosesse” ning juurtel on ka soojem.

* Lõpetuseks sulge toru pealt sileda vahtplastitükiga ja pane sellele kivi peale. Tükk veekindlat vineeri ajab ka asja ära, aga selle alla suru torusse soojustuseks näiteks kaltsutropp. Suure sulaga võta katte ots lahti, et taime õhutada.

* Kevadel sombuse ilmaga võta kattepooled lahti ja pane kuuri järgmise sügiseni hoiule.

„Termose” rajamiseks tundub tegevust olevat üsna palju, aga see ei murra konti ja minu kogemust mööda on selline kate tõhus. Pean häbiga tunnistama, et olen unustanud sulade ajal kattealust tuulutada, aga sellegipoolest pole tagasilööke olnud.

peno_talvekate2.jpg

Vahtplastist „termos” kaitseb tõhusalt külma eest.
Jüri Annist
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid