Lambiostmisjuhised. Lisavalgust kodudesse

Teija Aaltonen
Hõõglampidest loobumise järel loobutakse varsti ka halogeenlampidest. | Teija Aaltonen

Igasse kodusse on vaja mitmesugust valgustust, sest hea valgus on erksuse, töötõhususe ja -turvalisuse ning hea enesetunde allikas. Lampide tootmistehnoloogia kiire areng on müügile toonud uudseid valgusallikaid.

Põhjamaade inimesed peavad vähese valguse tingimustes elama umbes pool aastat. Pimedaimal ajal aastast läheb vaja kunstvalgust kogu ärkveloleku aja jooksul. Valgustus peab vastama erinevatele vajadustele. Inimese vananedes suureneb ka tema valgusevajadus – 60aastane inimene vajab kolm korda rohkem valgust kui 20aastane.
 

Segadus lambiriiulite ees
 

Kui hõõglambid 2012. aastal ajaloo hämarusse hakkasid vajuma, oli rahvas selle vastu ja rabas kokku vana tehnoloogiaga toodetud kaupa, manades maapõhja aeglaselt süttivaid säästulampe, mis inetult valgustitest välja tolgendasid. Praegu on müügil sedavõrd lai valik lampe, et igasuguse valgusti ja vajaduse jaoks peaks sobiv lambipirn leiduma.

Tehnika areng aga ei peatu iial ja kaubavalik aina mitmekesistub. Tarbijal on tegemist, et tööstuse arenguga sammu pidada. Paljud ongi lambitehnoloogia uusima saavutuse – leedlambi – avasüli omaks võtnud. Küsitlus, mis tehti ostjatega lambiriiulite juures, andis siiski tunnistust sellest, et kaubanduses toimunud kiired muutused on osale rahvast liiga kiired olnud. Toodete valik on meeletu, aga kuidas nende hulgast enda valgustitele sobivaimad leida?
 

Arengu ajal tekib valikuid lisaks
 

Hõõglambid on veel vähesel määral tootmises – nimelt külmkapi- ja ahjulambid. Hõõglampidest loobumise järel loobutakse varsti ka halogeenlampidest. Võrgupingel töötav halogeen-kohtvalgustuslamp jäi müügilt ära juba 2016. aasta sügisel. Traditsioonilise lambipirni sarnaselt 360 kraadi valgust kiirgav halogeenlamp oli müügil veel käesoleva aasta 1. septembrini.

Leedide võidukäik lükkab takistamatult eest kõik endised lambitehnoloogiad. Leedlampide hinnadki on odavnenud – nii et läbimurre on käimas ja suuresti juba toimunudki. Üks asjaolu lambivaliku kriteeriumis pole aga muutunud: koht, kus lampi kasutatakse, ja kasutusvajaduse olemus.

Enne, kui lampi ostma minna, peaks endale selgeks tegema, kas vajatakse üldvalgust, töövalgust või meeleolu tekitavat valgust; kas lamp pannakse välitingimustesse või hoonesse sisse, kas külma või kuuma ruumi; kas valgus on sisse lülitatud peaaegu ööpäevaringselt, aeg-ajalt või vaid harva; kas lambi sisse-välja lülitamine toimub tihti; kas kasutatakse valguse tumedamaks ja heledamaks muutmise seadet ehk dimmerdajat ning millise kujuga ja millise sokliga lamp olemasolevasse valgustisse sobib.

Lambi ostuhind on vaid osa valgustusele minevatest kuludest. Mida energiatõhusam on lamp, seda odavam tuleb selle kasutus. Lambi hinnas kajastuvad tavaliselt ka selle omadused: näiteks kasutusiga ja valguse kvaliteet.
 

Lampide põhitüübid tuttavaks
 

Praegu veel annavad paljudes kodudes üldvalgust eri suuruse, kuju ja võimsusega säästupirnid, mis tehniliselt teostuselt on luminofoorlambid; sisse ehitatud liidese tõttu sobib neid kasutada tavalistes lambipesades. Säästulampidel on aga mitmeid puudusi: enamik neist saavutab pärast sisselülitamist liiga aeglaselt oma täisvalguse. Poes säästulampi ostes tasub valida selline, millel on piisavalt palju luumeneid, sest ajaga säästulambi valgusvoog nõrgeneb ja uuena vähese valgusvooga säästulamp muutub vanana suisa "seasilmaks".

Saunas kasutamiseks säästulambid ei kõlba. Vaid vähesed säästulambitüübid toimivad saunas koos dimmerdajaga korralikult.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.

Artikli märksõnad