Lambiostmisjuhised. Lisavalgust kodudesse
Teija Aaltonen
Hõõglampidest loobumise järel loobutakse varsti ka halogeenlampidest. | Teija Aaltonen

Igasse kodusse on vaja mitmesugust valgustust, sest hea valgus on erksuse, töötõhususe ja -turvalisuse ning hea enesetunde allikas. Lampide tootmistehnoloogia kiire areng on müügile toonud uudseid valgusallikaid.

Põhjamaade inimesed peavad vähese valguse tingimustes elama umbes pool aastat. Pimedaimal ajal aastast läheb vaja kunstvalgust kogu ärkveloleku aja jooksul. Valgustus peab vastama erinevatele vajadustele. Inimese vananedes suureneb ka tema valgusevajadus – 60aastane inimene vajab kolm korda rohkem valgust kui 20aastane.
 

Segadus lambiriiulite ees
 

Kui hõõglambid 2012. aastal ajaloo hämarusse hakkasid vajuma, oli rahvas selle vastu ja rabas kokku vana tehnoloogiaga toodetud kaupa, manades maapõhja aeglaselt süttivaid säästulampe, mis inetult valgustitest välja tolgendasid. Praegu on müügil sedavõrd lai valik lampe, et igasuguse valgusti ja vajaduse jaoks peaks sobiv lambipirn leiduma.

Tehnika areng aga ei peatu iial ja kaubavalik aina mitmekesistub. Tarbijal on tegemist, et tööstuse arenguga sammu pidada. Paljud ongi lambitehnoloogia uusima saavutuse – leedlambi – avasüli omaks võtnud. Küsitlus, mis tehti ostjatega lambiriiulite juures, andis siiski tunnistust sellest, et kaubanduses toimunud kiired muutused on osale rahvast liiga kiired olnud. Toodete valik on meeletu, aga kuidas nende hulgast enda valgustitele sobivaimad leida?
 

Arengu ajal tekib valikuid lisaks
 

Hõõglambid on veel vähesel määral tootmises – nimelt külmkapi- ja ahjulambid. Hõõglampidest loobumise järel loobutakse varsti ka halogeenlampidest. Võrgupingel töötav halogeen-kohtvalgustuslamp jäi müügilt ära juba 2016. aasta sügisel. Traditsioonilise lambipirni sarnaselt 360 kraadi valgust kiirgav halogeenlamp oli müügil veel käesoleva aasta 1. septembrini.

Leedide võidukäik lükkab takistamatult eest kõik endised lambitehnoloogiad. Leedlampide hinnadki on odavnenud – nii et läbimurre on käimas ja suuresti juba toimunudki. Üks asjaolu lambivaliku kriteeriumis pole aga muutunud: koht, kus lampi kasutatakse, ja kasutusvajaduse olemus.

Enne, kui lampi ostma minna, peaks endale selgeks tegema, kas vajatakse üldvalgust, töövalgust või meeleolu tekitavat valgust; kas lamp pannakse välitingimustesse või hoonesse sisse, kas külma või kuuma ruumi; kas valgus on sisse lülitatud peaaegu ööpäevaringselt, aeg-ajalt või vaid harva; kas lambi sisse-välja lülitamine toimub tihti; kas kasutatakse valguse tumedamaks ja heledamaks muutmise seadet ehk dimmerdajat ning millise kujuga ja millise sokliga lamp olemasolevasse valgustisse sobib.

Lambi ostuhind on vaid osa valgustusele minevatest kuludest. Mida energiatõhusam on lamp, seda odavam tuleb selle kasutus. Lambi hinnas kajastuvad tavaliselt ka selle omadused: näiteks kasutusiga ja valguse kvaliteet.
 

Lampide põhitüübid tuttavaks
 

Praegu veel annavad paljudes kodudes üldvalgust eri suuruse, kuju ja võimsusega säästupirnid, mis tehniliselt teostuselt on luminofoorlambid; sisse ehitatud liidese tõttu sobib neid kasutada tavalistes lambipesades. Säästulampidel on aga mitmeid puudusi: enamik neist saavutab pärast sisselülitamist liiga aeglaselt oma täisvalguse. Poes säästulampi ostes tasub valida selline, millel on piisavalt palju luumeneid, sest ajaga säästulambi valgusvoog nõrgeneb ja uuena vähese valgusvooga säästulamp muutub vanana suisa "seasilmaks".

Saunas kasutamiseks säästulambid ei kõlba. Vaid vähesed säästulambitüübid toimivad saunas koos dimmerdajaga korralikult. Eri tootjate säästulampide kvaliteedis ja hindades võib olla väga suuri erinevusi. Kasutusaeg võib olla 6000–15 000 tundi.

Halogeenlampe on kasutatud üldvalgustuses ning kohtvalguse andjatena kohtades, kus vaja tugevamat valgust, nii konstruktsioonidesse nn uputatuna kui ka siinidel ja valgustites. Halogeenpirn sobib ka sauna ja dimmerdatavatesse valgustitesse. Halogeenlambi nõrgad küljed on vilets energiakasutuse võime ja see, et lambid toodavad kõvasti kuumust. Halogeenlampide kasutusaeg on 1500–3000 tundi ehk vaid umbes kaks aastat. See on väga lühike aeg, võrreldes leedlampide, säästulampide ja luminofoortorudega. Suur leedlampide eelis on veel see, et neid toodetakse suures valguse tooniskaalas.

Leedlambid on edasijõudnuim ja energiatõhusaim uus valgustehnika. Leedlambi valgus on ilma silmi pimestamata siiski hele ja kirgas, valgus süttib koheselt ning leedlamp talub hästi tihedat sisse-välja lülitamist. Siiski hakkab ka leedlambi valgus aja möödudes tuhmuma; seega on tehnoloogias veel arenguruumi küllaga. Saunaoludeski pole tavaline leed parimal tasemel, seal lüheneb selle kasutusaeg tunduvalt, eriti kui ei ole taibatud soetada just sauna sobivaid leedlampe.

Palju valgust andvaid ja vähe energiat kulutavaid leedlampe on müügil seinast seina. Siiski on neil erinev kasutusiga – nii et tasub hoolikalt lugeda toodete pakenditele kirjutatut. Parimate leedlampide kasutusiga on isegi 50 000 tundi; võrdlusena: hõõglambi kasutusiga oli 1000–1500 tundi. Kasutusiga kajastub enamasti ka toote hinnas.

Põhilistele lambitüüpidele lisaks võib vaja minna ka veel mõningaid muid lampe – polümetall-lampe kasutatakse majapidamistes vaid õueala tõhusaks valgustamiseks, kuna leedlambid ja säästulambid ei suuda piisavat valgust anda. Suuremadki alad saab valgustatud postvalgustisse pandud 70vatise polümetallambiga, mis annab isegi kuni 5300 luumenit valgust. Osades kodumasinates läheb vaja erilampe, nagu külmkapi-, küpsetusahju- ja nõrkvoolulambid (12 V) ning erisokliga halogeen- ja leedlambid.
 

Parima valgustusvõimekuse otsingul
 

Lambi valikul peaks tähtsaimaks kriteeriumiks olema see, millist valgust lamp annab ehk valgusvoo ühikute luumenite (lm) arv, mida rahvakeeles võib ka valgustustugevuseks nimetada. Mida suurem on lambi pakendil märgitud luumenite arv, seda suuremat valgust lamp annab. Siiski on veel hõõglampide pakendeil luumenitele võrdluseks toodud ära ka vatid. Võrdluse, milline vattide hulk vastab millisele luumenite arvule, tasub üles tähendada, kuni lõppeks luumenitega harjutud: 75 W = 1050 lm: 60 W = 800 lm: 40 W = 470 lm; 25 W = 250 lm.

Erinevate lambitüüpide valgusvoogu ei saa siiski enam võrrelda vattide põhiselt, sest selline võrdlemine on tänapäeval ekslik. Hõõglampide valgusvoog luumenites oli alati peaaegu sama vattide arvuga. Säästulampide ja leedlampide puhul see aga paika ei pea. Näiteks 11vatise säästulambi valgusvoog võib olla 550–700 luumenit.

Äramärkimist väärib veel see, et kohtvalgustuslampide valgustugevust näidatakse ära valgustugevuse ühikuga kandela (cd). Kandela näitab valguse kiirgusnurga ja valgusvoo ühist valgustusvõimet. Asjas on lihtsam selgust saada, kui mõelda, et kohtvalguslamp näitab valgust palju väiksemale alale kui üldvalgustuslamp. Olgugi et kohtvalguslambi valgusvoog luumenites on näiteks sama kui üldvalgustuslambil, on valgusjõud kandelates väiksemale pinnale siiski suurem.

Vanad valgustid kodus ei ole tänapäeva tehnika arengule enam vastavad. Valgustitel märgitud suurima lubatud lambivõimsuse tähised on oma tähenduse kaotanud. Lambivõimsuse piirang lambi valguvoo suhtes pole enam piirav asjaolu, sest leedlampide valgusvoog on tunduvalt suurem kui hõõglampidel. Kui valgustil on märgis, et selles on lubatud kasutada kuni 60 W hõõglampi, mille valgusvoog oli umbes 700 lm, siis tänapäevane 13 W leedlamp annab valgust üle 1000 lm.

Valgustustiheduse mõõtühiku luks (lx) põhjal antakse soovitusi kodu eri ruumide valgustamiseks. Lukside arv sõltub näiteks lambi valgusvoost, valgusti optilistest omadustest ja kaugusest valgustatavast pinnast. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 lm. Keskpäevase päikesepaiste valgustustihedus on üle 100 000 lx, kuuvalgus alla 1 lx. Siseruumide valgustatus võiks olla üle 100 lx. Praktikas sõltub lukside arvust näiteks see, kui hea on õppe- või töökoha valgustatus või kui mugav leida otsitavat asja.
 

Sooja ja külma valguse näitajad
 

Koduvalgustuseks soovitatakse sooja valgusega lampe, millel on madal kelvin-ühiku (K, valgusviljakuse ühik) näitaja. Valguse tooni valik ei ole seotud ainult maitse-eelistustega, see mõjutab ka inimese erksust. Näiteks 2700 K on kollakas valgus, mis eriti just vähese valgusvoo puhul sobib pigem meeleolu loomiseks kui töötegemise ja üldvalguseks. Hämaras kollakas valguses ei pruugi tekkida tegutsemiseks ja keskendumiseks piisavat erksust. Neutraalse tooniga valguse kelvinite arv on 4000 K – see on juba tunduvalt kirkam valgus. 5000 K ja sellest suuremad näidud vastavad kirkale külmale keskpäevasele päikesevalgusele. Mida suurem on kelvinite arv, seda sinakamaks valgus muutub.

Nutilampide ja -valgustite valgustooni saab sättida vastavalt sellele, milline on parasjagu kellaaeg, ruumi otstarve ja kasutusvajadus. Kodu valgustust võib projekteerida ühe ja sama lambi põhjal toimivaks, ilma et pere mitmete erinevate kasutusvajaduste ja ööpäeva erinevate aegade toiminguteks vajataks mitmeid valgusteid erisuguste lampidega – sama lamp sobib nii meeleoluvalguse andmiseks kui ka aktiivse tegevuse valgustuseks. Valguse toone seadides on lihtne katsetada, kuidas valgus mõjub, ja leida endale sobiv valgus.
 

Vastutustundlik prügimajandus
 

Lambid on massitarbekaup ja nende kasutusaja lõppemise järel peab teadma, kuhu lambijäätmed viia. Vanad lambid tuleb ära anda ilma pakendita ja tervetena. Jäätmeks minevaid lampe võtavad vastu suuremad ostukeskused, kus vastavaid tooteid müüakse, ning ka paljud elektrikaupu müüvad poed.

Hõõglambid ja halogeenlambid ei sisalda elavhõbedat ega ka elektroonikakomponente, mida kokku kogutakse; need võib panna tavalise prügi hulka. Säästulambid ja luminofoortorud sisaldavad elavhõbedat ja muid raskemetalle. Need on liigitatud ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb toimetada vastavasse kogumispunkti. Leedlampides inimesele ohtlikke aineid ei ole, ent need sisaldavad rohkelt taaskasutatavat elektroonikat, mida ei tohi majapidamisjäätmete hulka panna. Ka leedlambid tuleb kasutamisjärgselt viia vastavatesse kogumiskohtadesse.

Sarnased artiklid