.png)
Lapse taskuraha: kui palju anda ja kas selle kasutamist peaks kontrollima?
Kindel taskuraha aitab lapsel mõista, et raha on piiratud ja kõike ei saa korraga osta. | foto: ShutterstockTaskuraha võib olla lapse esimene päris kokkupuude iseseisva rahakasutusega. Mõne euro üle otsustamine tundub täiskasvanule väike asi, kuid lapse jaoks tähendab see võimalust õppida valima, koguma ja vahel ka eksima. Kui palju taskuraha anda ning kas vanem peaks jälgima, kuhu see kulub?
Üht kindlat summat, mis sobiks igale lapsele, ei ole. Palju sõltub lapse vanusest, pere võimalustest ja sellest, milliste kulude eest peab laps oma taskurahaga ise vastutama.
Summa võiks sõltuda sellest, milleks raha mõeldud on
Enne taskuraha suuruse määramist tasub läbi mõelda, mille jaoks laps seda kasutama hakkab. Kas raha on mõeldud lihtsalt väikesteks soovideks või peab laps sellest tasuma ka näiteks meelelahutuse, sõpradega kohvikus käimise või mõne muu isikliku kulu?
Oluline on, et summa oleks pere eelarvele jõukohane ning laps teaks, millal järgmine taskuraha tuleb. Kindel piir aitab mõista, et raha ei ole lõputult juurde tulev ressurss.
Noorema lapsega võib alustada nädalast
Nooremal lapsel võib terve kuu raha planeerimine olla keeruline. Seetõttu võib alguses anda väiksema summa kord nädalas. Nii saab laps üsna kiiresti kogeda, mis juhtub siis, kui kogu raha esimesel päeval ära kulutada.
Vanemaks saades võib taskuraha anda näiteks kord kuus. Pikem ajavahemik õpetab rohkem planeerima ning annab võimaluse mõelda, kas mõni soov on väärt kohe ostmist või tasuks selle jaoks mitu nädalat raha koguda.
Kas vanem peaks iga ostu kontrollima?
Kui taskuraha mõte on õpetada iseseisvalt otsustama, võiks lapsel olla ka teatav vabadus selle kasutamisel. Kui vanem määrab ette, millele iga euro kulutada võib, jääb iseseisvat otsustamist üsna väheks.
See ei tähenda, et lapse rahakasutuse vastu ei peaks huvi tundma. Eriti väiksema lapsega võib aeg-ajalt arutada, mida ta ostis, kas ost oli seda väärt ja mille jaoks tahaks ta järgmisena koguda.
Ka ebaõnnestunud ost võib olla kasulik kogemus. Mõne euro kulutamine asjale, mida hiljem enam ei taheta, on märksa odavam õppetund kui sama harjumuse avastamine täiskasvanuna suuremate summade puhul.
Kui raha saab otsa, ei pea seda kohe juurde andma
Kui kokkulepitud taskuraha on enne järgmist maksepäeva otsas, võib enne lisaraha andmist uurida, kuhu raha läks.
See ei pea muutuma ülekuulamiseks. Pigem annab olukord võimaluse koos mõelda, kuidas järgmisel korral raha pikemaks ajaks jagada või mõne suurema soovi jaoks koguda.
Taskuraha väärtus ei seisne seega ainult selles, et laps saab ise midagi osta. Olulisem on võimalus õppida väikeste summadega valikuid tegema, soovitud asja jaoks säästma ja toime tulema olukorraga, kus kõike korraga saada ei saa.
