Lapse vaktsineerimine koolis: 2027. aastal muutub vanema nõusoleku andmise kord

Sotsiaalministeeriumi selgituse järgi soovitakse muudatusega lihtsustada koolides vaktsineerimise korraldamist. Praegu võib juhtuda, et laps jääb vaktsineerimata ka siis, kui vanem ei ole sellele vastu, kuid vajalik nõusolek jääb esitamata.

Uue korra eesmärk on selliseid olukordi vähendada, säilitades samal ajal vaktsineerimise vabatahtlikkuse.

Mida peab lapsevanem edaspidi tegema?

Praeguse korra järgi on koolis vaktsineerimiseks vaja lapsevanema kirjalikku nõusolekut. Kui seda ei esitata, võib kavandatud kaitsesüst jääda tegemata.

Alates 1. juulist 2027 muutub põhimõte vastupidiseks. Vanem ei pea enam vaktsineerimisega nõustumiseks eraldi kirjalikku kinnitust andma. Kui ta aga ei soovi oma lapse vaktsineerimist, tuleb sellest kirjalikult teada anda.

Kooliõde peab lapsevanemaid kavandatavast vaktsineerimisest endiselt teavitama. Nii saab pere enne kaitsesüsti tegemist vajaliku teabega tutvuda ning küsimuste korral kooliõega ühendust võtta.

Ka lapse enda arvamus on oluline

Vaktsineerimisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka lapse seisukohaga. Sotsiaalministeeriumi selgituse järgi peab kooliõde lapsele kavandatavat vaktsineerimist tema vanusele ja arengutasemele sobival viisil selgitama ning andma võimaluse oma arvamust väljendada.

Kui laps vaktsineerimist ei soovi, ei tehta talle kaitsesüsti tema tahte vastaselt ka siis, kui lapsevanem ei ole keeldumisest teada andnud.

Seega ei puuduta muudatus üksnes lapsevanema kirjalikku otsust, vaid oluline on ka lapse enda suhtumine vaktsineerimisse.

Mis saab siis, kui vanem ja laps on eri meelt?

Võib tekkida olukord, kus lapsevanem on vaktsineerimisest keeldunud, kuid noor ise soovib kaitsesüsti saada.

Sellisel juhul tuleb tervishoiutöötajal hinnata noore kaalutlusvõimet. See tähendab, et hinnatakse, kas ta mõistab vaktsineerimise tähendust ja suudab oma otsuse võimalikke tagajärgi kaaluda.

Sotsiaalministeeriumi järgi ei ole kaalutlusvõime hindamine tervishoius uus põhimõte. Seda kasutatakse ka teiste alaealiste terviseotsuste puhul.

Noore võimalus ise otsustada ei sõltu seega üksnes tema vanusest, vaid ka sellest, kas ta suudab otsuse sisust ja tagajärgedest piisavalt aru saada.

Miks vaktsineerimise korraldust muudetakse?

Üks muudatuse põhjusi on soov vähendada nõusolekudokumentidega seotud asjaajamist. Senise korra puhul võib kaitsesüst jääda tegemata lihtsalt seetõttu, et vanem unustab nõusoleku esitada.

Sotsiaalministeerium on juhtinud tähelepanu ka sellele, et mitme nakkushaiguse vastu vaktsineeritud laste osakaal on Eestis langenud.

Näiteks oli 2024. aastal leetrite vastu vaktsineeritud 83 protsenti kaheaastastest lastest ning vajalikku lisadoosi oli saanud 74 protsenti 14-aastastest. Ministeeriumi hinnangul ei ole selline hõlmatus piisav, et tagada soovitud tasemel kaitse haiguse leviku vastu.

Uue korraldusega soovitakse vähendada olukordi, kus riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimine jääb tegemata üksnes puuduva nõusolekudokumendi tõttu.

Milliseid vaktsiine koolis tehakse?

Koolides tehakse riiklikus immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimisi.

Sotsiaalministeeriumi andmetel kuuluvad nende hulka 12–13-aastastele mõeldud leetrite, mumpsi, punetiste ja inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastased kaitsesüstid.

15–16-aastastele tehakse difteeria- ja teetanusevastaseid kordusvaktsineerimisi.

See, millist vaktsiini konkreetsele lapsele pakutakse, sõltub tema vanusest ja varasemast vaktsineerimisest. Täpsema teabe saab kooliõelt.

Millal uus kord jõustub?

Uus nõusolekukord hakkab kehtima 1. juulil 2027, enne järgmise õppeaasta algust.

Sotsiaalministeeriumi teatel valmistatakse koolitervishoiutöötajaid ja teisi asjaosalisi muudatuseks ette.

Lapsevanematel tasub jälgida kooliõe saadetud teavitusi ning küsimuste korral enne kavandatavat vaktsineerimist nõu küsida.

Allikas: Sotsiaalministeerium.