Erand sellest on D-vitamiin, mida Eesti päikesevaestes tingimustes tuleb võtta alates teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni. Olukorras, kus nahaarstid ei soovita pikalt päikese käes viibida, omandab D-vitamiini manustamine varasemast suurema tähenduse. Näiteks Ameerika Pediaatria Akadeemia soovitab D-vitamiini võtta ka kooliealistel lastel ja viljakas eas täiskasvanutel.
Kui laps sööb erinevatest toitaineterühmadest oma päevase soovitusliku normi, peaks ta saama kõik kasvamiseks vajaliku toidust. Kahjuks näitavad uuringud, et vaid 2 protsenti lastest söövad neljast toitaineterühmast soovitusliku portsjonite arvu. Kuigi arenenud riikides ei avaldu vitamiinipuudusest tingitud haigused, võib täheldada ebapiisavat vitamiinide saamist. Sellistel juhtudel täidab multivitamiinide võtmine puudujääke toitumises. Osa põllukultuuride intensiivkasvatamise tõttu väheneb neis vitamiinide ja mineraalide sisaldus. Meie kiire elutempo sunnib sageli sööma tööstuslikult eeltöödeldud toitu, ka selles väheneb vitamiinide kogus. Sel juhul aitab vitamiinide lisamine puudujääki korvata.
Vitamiinidesse tuleb suhtuda põhimõtte järgi "rohkem ei ole parem". Kindlate vitamiinide suurtel annustel võib olla eeldatavale vastupidine toime. Enne kui lapsele vitamiine pakkuda, tasub pidada nõu arstiga, saamaks teada, milline kogus on kõige õigem. Enne vitamiinide ostmist tasub lugeda pakenditelt silte, et hoiduda lisaainetest ja keemilistest värvainetest.
