Maitsetaimed potti kasvama! Milliseid tingimusi ja millist potti taimed eelistavad?
kodus.ee
Potiks kasutatav anum ei tohi olla liiga väike, muidu võivad taimed esimese kuuma päevaga kiiresti kuivada. | Shutterstock

Maitsetaimi on lihtne kasvatada: ei ole vaja suurt ja uhket aeda, sest need taimed kasvavad rõdul või terrassil pottideski. Kuna ürte kasutatakse peamiselt peenravärskena, on mõttekas rajada maitsetaimeaiake suveköögi või söögiala lähedusse.

 

Maitsetaimed annavad üllatavalt palju saaki, igapäevaseks tarvitamiseks piisab juba mõnest potist. Kel tahtmist ürtidega põhjalikumalt tegelda, võib neid säilitada ka külmutatult-kuivatatult.
Maitsetaimedel on isuäratav lõhn ning paljud neist õitsevad kaunilt. Suurem osa liike kasvab meeleldi rõdul või lahtisel terrassil, kui seal pole liiga tuuline. Ideaalne koht on aga klaasiga kaitstud terrass või rõdu, kus on soe juba varakevadel. Suvel, kui kuumus kipub taimedele liiga tegema, tuleb ruumi õhutada.

Petersell, pune, oblikas, till ja lavendel kasvavad hästi ka algaja aedniku käe all, kui too neid vaid piisavalt kastab. Basiilik on nõudlikum, eelistades sooja ja tuuletõmbuseta kasvukohta. Aga rosmariin, mitmeaastane taim, vajab talvitumiseks sobivalt jahedat kohta.
Maitsetaimede kasvatamine seemnetest võtab aega ega pruugi päris hõlpsalt minna, kuid näiteks aed-harakputk, basiilik ja murulauk idanevad üsna hoogsalt. Üldiselt võiks taimed toas ette kasvatada, sest toatemperatuur soodustab idanemist ja seemikud edenevad kiiremini kui õues. Maitsetaimed pole küll pepsid, ent enne väljakolimist oleks hea neid veidi karastada – alguses viia taimed päevaks välja ja tuua ööseks sisse. Klaasitud terrassile jättes katta nad külmadeks öödeks hoolikalt kinni.


Muld ja potid
 

Maitsetaimi võib kasvatada mitmesugustes nõudes. Pottideks kõlbavad näiteks vanad plekkpurgid või pappkarbid, lillekastid või plastiga vooderdatud korvid. Müügil on ka kasvukotid. Potiks kasutatav anum ei tohi olla liiga väike, muidu võivad taimed esimese kuuma päevaga kiiresti kuivada. Kuivemat pinnast eelistavatele liikidele sobivad savipotid. Murulauk ja petersell elavad üle ka ajutise kuivaperioodi, ent sellele vaatamata ei tohiks neid pisikesse potti istutada.

Savipotte tuleb enne taimede istutamist öö otsa leotada vees, et need küllastuksid niiskusega. Plekist, plastist ja papist nõudes olevate taimede veetarve on väiksem, kuna need „potid” ei võta mullast niiskust ära, ka ei haihtu seda palju nende pinnalt. Kui nõu põhjas pole auku, tuleb sinna rajada nn drenaaž: panna kiht kergkruusa, sellele ajalehepaber ja siis muld peale. Kastmisvee ülejääk valgub sel juhul anuma põhja ja taimede juured ei lähe mädanema. Ükskõik kui heale drenaažile või poti põhjas olevatele aukudele vaatamata tuleb taimi kasta parajal määral, st piisavalt, kuid mitte üle ujutada. Umbseid potte ei tohi kunagi jätta lageda taeva alla, sest varem või hiljem saavad need vihmavett triiki täis. Kui nii juhtub, tuleb nõud mõneks tunniks lihtsalt külili keerata ja üleliigne vesi nõrgub välja.
Külvamisel või istutamisel tuleb alati panna uus muld, et taimehaigused ei nakataks uusi taimi. Vana mulla võib visata kompostihunnikusse või lillepeenrasse. Müügil on spetsiaalne maitsetaimede muld, kuid sobiva võib ka ise kokku segada. Hea ja kerge, eriti Vahemere piirkonna taimedele sobiva kasvualuse saab turba, liiva ja kotimulla segust.


Kasta ja väeta
 

Maitsetaimi ei ole tarvis rohkelt väetada, uues mullas olevatest toitainetest piisab kauaks. Liigne väetamine ei tee ürtide kvaliteedile head. Taimi võib väetada loodusliku vedelväetise lahusega, aiapidajale on abiks ka istutusmullas olevad aeglaselt lahustuvad granuleeritud väetised. Mahekasvatuseks on soovitatav kasutada segakomposti ja taimeleotisi.

Kastmistarve sõltub ilmadest ja taimede kasvust. Veevajadus võib olla üllatavalt suur, nii et algaja võiks ehk alustada vähemate taimedega ja alles kogemuse lisandudes võtta taimekasvatus suuremalt ette. Päikeselisel ja tuulisel rõdul tuleb taimi teinekord kasta isegi kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Klaasitud pinna taga on temperatuur veel kõrgem. Võimalik, et päikeseliste päevadega peab maitsetaimi ka varjama, et päike ei kahjustaks lehti ning muld ei kuivaks liiga kiiresti. Piisavalt suurtes pottides kasvavad taimed peavad kuumusele paremini vastu.

Kastmisel on abiks mitmesugused lihtsad, automaatselt töötavad kastmisvõimalused. Näiteks nädalavahetuseks kodust lahkudes võib potid panna märja mulla sisse ja päikese eest varju.


Millal külvata?
 

Alati saab infot seemnepakkidelt – millal ja kuidas külvata. Mõned maitsetaimed tahavad mullaga katmist, teised mitte. Osa külvatakse veebruaris, osa alles mais.
Kes tahab aknalaualt varakult saaki saada, peab alustama maitsetaimede kasvatamist päikeselises kohas juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Mõni kiirekasvuline liik kannatab aastaringselt toas aknalaual kasvatamist (põld-võõrkapsas, salatkress, liivsinep).

Enamikku välja istutatavatest taimedest, nagu liivateed, basiilikud, aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum), harilik pune, sidrunmeliss, harilik iisop (Hyssopus officinalis), aedsalvei (Salvia officinalis), mündid, sidrunaloisia (Aloysia triphylla) jõuab külvata veel mais. Aeglasekasvulisi taimi, nagu rosmariini, lavendlit ja lõhnavat sidrunheina (Cymbopogon citratus) võib külvata juba veebruaris.

Enamik maitsetaimi vajab idanemiseks pimedust, osa on aga nn valgusidanejad. Niiskust ja soojust vajavad nad siiski kõik. Äsja tärganud taimedega kast tuleb asetada võimalikult valgesse kohta, et nad saaksid kohe varakult palju valgust ning ei kasvaks jämedaks ega veniks pikaks. Kui taimed on äsja tärganud, tuleb neid esimese 2 nädala jooksul ettevaatlikult iga päev kasta, edasi juba harvem.

Kiirekasvulised taimed, nagu aedmajoraan (Origanum majorana) ja aed-piparrohi (Satureja hortensis) ning suureseemnelised liigid võib külvata otse pottidesse. Nii pole tarvis neid pikeerida.
Aeglaselt idanevad ja pikka kasvuaega nõudvad liigid ning ka peeneseemnelised liigid on kõige parem külvata hõredalt kasti. Kui seemikutele on lisaks idulehtedele kasvanud esimene lehepaar, istuta taimed 3–5 kaupa eraldi pottidesse.
Maitsetaimed on valguse suhtes väga tundlikud. Praktika näitab, et kõige parem on nende jaoks tuba, kuhu paistab idapäike, sest see valgus on puhas ja hele ega muutu samal ajal liiga kuumaks. Lõuna- ja läänepoolsed aknad on samuti head, kuid suvekuudel peab siis jälgima, et liiga ere päike taimedele liiga ei teeks. Põhja avanevad aknad maitsetaimedele ei kõlba, kuna seal on pime – nende kasvuks on vaja vähemalt 4–6 tundi otsest päikesevalgust. Kui majapidamises ei ole ühtegi soodsat akent ega piisavalt valget ruumi maitsetaimede kasvatamiseks, võib kasutada ka spetsiaalseid taimekasvulampe.

 

Seitse maitsetaime 

Basiilik (Ocimum basilicum) on populaarne maitsetaim, kes vajab palju soojust ja rohket kastmist. See taim kasvab meeleldi klaasitud rõdul või terrassil. Kui basiilikut külvata seemnest, tuleb potti raputada rohkem seemneid korraga. Ka toidukauplusest ostetud potibasiilik kasvab kodus kenasti edasi.

Lavendlit (Lavendula angustifolia) armastatakse dekoratiivsuse ja lõhna pärast, mõned maitsestavad sellega ka liha- ja kalatoite. Lavendlit paljundatakse seemnete, pistikute või varrepistikutega, kuid võib osta ka väikepuuna. Kuigi liik on mitmeaastane, talvitub see meie tingimustes halvasti. Lavendlit tuleb regulaarselt kasta.

Pune (Origanum vulgare) ehk oregano on eelkõige tuntud pitsa ja muude tomatit sisaldavate toitude maitseainena. Kauniõieline taim levib hästi aias, ent taltub ka poti- või amplitaimeks. Pune armastab valgust ning kannatab ka mõningast kuivust. Seemned külvata või istikud hankida kevadel.

Petersell (Petroselium vulgare) on dekoratiivne taim, kes sobib haljastama rõdukasti serva, andes ühtlasi ka rikkalikku saaki. Lehtpeterselli on nii siledate kui käharate lehtedega. Seemned idanevad aeglaselt ning seetõttu hangitakse see kaheaastane liik tihti istikutena. Petersell on tugev ja terve maitsetaim, teda saab mitmeti kasutada.

Verev oblikas (Rumex sanguineus) on maitsetaimede maailmas uustulnuk, keda on lihtne kasvatada. Dekoratiivsed lehed on kergelt soolase või hapuka maitsega. Seemned külvata kevadel pottidesse või siis hankida toidupoest potitaimed. Aias kasvav verev oblikas on mitmeaastane taim.

Murulauk (Allium schoenoprasum) on vastupidav kuivusele ning elab talve edukalt üle ilma erilise katmiseta. Kevadel hakkab üsna vara kasvama. Paljundada seemnetest või jagamise teel. Murulauk on üks hõlpsamini kasvatatavaid maitsetaimi. Kõige krooniks õitseb kaunilt, ent pärast õitsemist pole enam nii hea maitsega.

Rosmariinile (Rosmarinus officinalis) tasub aias koht leida juba lõhna pärast. See on mitmeaastane liik, kuid meil jällegi kehv talvituja. Ületalve õnnestub rosmariini kõige edukamalt pidada jahedas valgusküllases talveaias. Seemned idanevad vaevaliselt, sestap on taime kergem paljundada pistikutega või põõsaste jagamise teel. Rosmariinile võiks vahetevahel vett pihustada.

 

Sarnased artiklid