Maja korda taaskasutusmaterjalidega

Ulla Kervinen
TM Kodud & Õued
Pole ime, et perele meeldib rootsi uusklassitsistlikus stiilis sisustatud verandal aega veeta. | Mauritz Hellström, Timo Ronkainen

Isetehtud remondiga saadi vanas auväärses majas juurde lisamugavust, kodusust ja omalaadsust. Korda tehti vana õueehitis ja uuest verandast sai pere lemmikkoht.

Maja on ostetud 2008. aastal. Ametlik ehitusaeg on 1911, aga naabrite tehtud uurimistöö põhjal on samal paigal maja olnud juba 19. sajandi lõpul. Põrandapinda on majas 140 ruutmeetrit: kolm magamistuba, suur köök, majapidamistööde ruum ja elutuba ning uus veranda. Perenaine Elina kolis sellesse majja koos kahe lapsega, siis aga tutvus Timoga, kellest sai samuti pereliige. Timo on meistrimees ja nii ongi peres tasapisi maja suhtes plaane tehtud ja remondiga alustatud.

Taaskasutus lisab loovust

Peres on põhimõte kasutada võimalikult palju taaskasutatavaid materjale, Timo on neid leidnud tuttavate juurest ja mitmelt poolt lammutatud majadest. Vana maja korda saamine on aastatepikkune töö – kui üks koht on korda tehtud, tuleb juba soov teises kohas kohendama hakata. Laste sirgudes muutuvad ka vajadused. Kõike, mida majas tehakse, tehakse austusega vana maja suhtes ja vaid õigeid ja hingavaid materjale kasutades.

Eelmised asukad on majas juba remonti teinud. Õigesti remonditud kohtade uuendamine võib veel oodata. Pererahvas on vaid selgeks teinud selle, et maja remontimisel ei oleks soojustamisel kasutatud plasti ja muid maja konstruktsioonidele halvasti mõjuvaid materjale, nagu 1970-ndatel aastatel tehtud remontimiste puhul on juhtunud. Maja palkseinad on hea tervise juures, vaid juurdeehituses tuli mõned kohad välja vahetada. Põrandaalune on tuulutatav ja õhustus seal toimib hästi. Majas on väljaehitamata, saepuruga soojustatud vahelaega pööning, seal oli hea vahelae soojustuseks puitkiudvilla paigaldada. Laest võeti ära endiste remontide ajal sinna pandud viimistlusplaadid, kuna sooviti ehtsat laudlage.

Enne, kui Timo peresse tuli, oli Elina pidanud köögis tegema tulekahju järgse remondi. Tulekahju oli saanud alguse sellest, et süüa tehes kukkus 1970-ndate aastate köögiventilaatorist mingi plastosa pliidile ja läks põlema. Õnneks sai Elina tule kustutatud vahtkustutiga, aga kustutamisest jäi vägev jälg kööki. Köök tuli uueks remontida, väljaarvatud köögikappide raamistik. Välja vahetati köögiventilaator ja kodumasinad ning kappidele osteti uued uksed köögimööblifirmast.

Köök oli väike ja sedasi tuli mõte lammutada maha köögi ja magamistoa vaheline sein – nii saadi kööki korralik sööginurk. Köögi seinast võeti ära suitsust mustunud saepuruplaadid, mille all oli korralik palksein ja uue sööginurga seinas kahhelahju taga tellistest tuletõkkesein. Need jäetigi nähtavale, et oleks näha maja ehituslikku ajalugu. Kahhelahju ei oldud kasutatud 18 aastat, see tuli lasta korstnapühkijal puhastada ja korda teha, sest korsten oli umbes ja ahi ei tõmmanud. Ahi on nüüd rohkem siiski meeleolu loomiseks, sest toasooja annab ikkagi elektriküte ja õhksoojuspump.

 

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu&Ehitus erinumber TEHNIKA.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid