Maja täis valgust ja rahu
Karen Jagodin
Rahuliku sooja meeleoluga ruum on mõeldud ennekõike lõõgastumiseks ja puhkuseks. | Tõnu Tunnel

Sisearhitekt Hanna Karitsa käekirjale on omane detailsus: luues küll näiliselt vaid laiemat raamistikku elamiseks, on selles põhjalikkust ja detailitunnet, mis omakorda loob vabaduse ruumi kasutajatel mänglevalt keskkonda edasi viia.

Iga disainiprotsess toimub raamides, mis iga objektiga uuesti kehtestatakse. Iga objektiga otsib sisearhitekt tasakaalu esile toodavate ja kompenseerimist vajavate väljakutsete vahel, kuid selle sees kulgeb nähtamatu niidina tema kui autori käekiri ja loomingulise enese­väljenduse muster.

Hanna Karitsa interjööride läbiv motiiv on leida võtteid, mis teeksid interjööridest kestvad ja unikaalsed. Soovides leida värskust ja hoides enda pilku teravana, katsetades uusi lahendusi, tõdeb Karits ise, et tema roll sisearhitektina ei ole luua lõpuni paika timmitult sisustatud interjööri, vaid anda põhi – raamistik, millest elanikud ise edasi lähevad. See on koostöö kvaliteetse ruumi loomise eesmärgil, kus tervikut aitab koos hoida tugev kohatunne ja elanike enda selge identifitseerimine loodava ruumiga.
 

Uus ruumimulje
 

Eramu mereäärses elamurajoonis valmis 2000. aastate algul ja sai uued omanikud kuusteist aastat hiljem. Tarmo Piirmetsa projekteeritud uusfunktsionalistlikult lihtsa arhitektuurikeele sees peitis end juba ajale jalgu jäänud ja väsinud ilmega interjöör. Eesmärgiks sai kahekümne aasta tagune peamiselt klaasi ja metalliga lahendatud sisekujundus asendada hubase ning kodusega.

Kuid mis teeb kodust kodu? Suuremad muudatused elukorralduses viimase aasta jooksul on pannud paljusid mõtlema kodu funktsionaalsuse peale. Me veedame kodudes palju rohkem aega ning kasutame seda ruumi tegevusteks, mis varem kodus aset ei leidnud. Kuid siiski on kodu seotud oluliselt seal tekkiva emotsiooniga − siin on olnud eesmärgiks leida võtted, mis aitaksid sind koju jõudes võimalikult kiiresti lõõgastuvasse meele­olusse, et keskkond ei oleks jõuline ega ergutav, vaid vastupidi, rahustav. Ja see raamistik on loodud valguse, materjalide ning detailsuse kaudu. Tere tulemast puhkusele, tere tulemast koju!
 

Valgus
 

Maja asetus ilmakaarte suhtes andis esimese lähtepunkti interjööri lahendamisele: eramu paiknemine tänavajoonel asetas peaaegu kõik aknad põhjakaarde, kust avanevat külma valgust on võimalik oskuslike võtetega interjööris kompenseerida. Vaid köök ja teise korruse vahegalerii avanevad soojale lõunavalgusele, mistõttu määras materjalivalik oluliselt selle emotsiooni, mida valguse liikumine siin kodus looma hakkab.

Valguse puhul oli oluliseks saada see liikuma kõikides suundades: nii muutub ruum visuaalselt avaramaks ja ruumis ­olles hakkavad avanema uued perspektiivid. Tummade nurkade vältimiseks ja seeläbi valguse liikumise soodustamiseks sai kodu­spaasse avanev nurgasissepääs tehtud klaasist, võimaldades nii teatud nurkade all näha elutoast pika perspektiivina sauna välja.
 

Materjal
 

Valgusega koos mängib ruumiloome raamistikus suunavat rolli materjal – siin on nendeks peamiselt looduslik kivi ja puit. Kogu elu- ja söögitoa ning köögi liigendatud ning eri tasanditel paiknev ruum on tsoneeritud materjali abil: elutoa meeleolu loovad spoonitud tammepuust seinakilbid, söögi- ja elutuba eristavad puidust lamellid, mida on võimalik keerata kinniseks seinaks või õrnalt ruumi jagavaks vahevõreks. Puit kordub materjalina ka koduspaa sõrestiklaes, teise korruse magamistubades ja walk-in-garderoobi mööblis.

Trepihalli suured ja kõledad pinnad olid varasema materjalivalikuga veelgi võimendunud, aga kuidas muuta keeruline sõlmpunkt majas meeldivaks? Katsetati lihtsuse ja fookuse viimisega kõrvale: suuresti oskusliku materjalivalikuga, astmete varjamisega puitkilbi taha, balansseeritud valgete ja puidupindade kasutusega saadi ruum tööle.
 

Detailsus
 

Üks suuremaid detailsuse läbimängimise elemente siin majas on erimööbel: kõigele on loodud võimalus olla oma kohta ära paigutatud, ent elanikuna on sul vabadus mängida asjade eksponeerimise ja varjule paigutamise võimalustega. Iga nišš on nutikalt lahendatud sisseehitatud kapina, vannitoa peegli kõrval peidab seinapaneel endas sahtleid ja koridoris mahukaid panipaiku, elutuppa on sisseehitatud vitriinkapp ning gaasikamina gaasiballoonide mahutid on peidetud kivitasapinna alla.

Detailselt läbimängimist ruumiplaneeringus nõudis koduspaa paika saamine: ühele kuubikpinnale tuli mahutada suur vann, saun, duširuum, riietusruum ning eesruum kamina, televiisori ja puudenišiga. Palju väikeseid elemente, mille funktsionaalne toimimine määrab aga kogu spaakogemuse. Lahenduseks oli tekkiv ringliiklus: et vältida pikki uksejadasid või tupikkäike, on läbikäidav dušš ruumi keskel ühenduslüliks sauna ja riietusruumi vahel.

Nii kumab kogu interjöörist läbi teatavat modernismi ja 1960ndate voogava ruumi hõngu. Aluse selleks on loonud sujuvate üleminekutega, kuid liigendatud jaotustega eluruum, puitsõrestike ja lamellide kasutamine ruumiviimistluses ning sooja valguse juhtimine ja kulgemine läbi ruumide. «Et leida ajas kestvaid lahendusi, vaatan mina inspiratsiooniks ka ajas tagasi,» võtab oma kogemuse kokku Hanna Karits.

 

Infoks

Eramu Tallinnas, 250 m²

Sisearhitektuur: Hanna Karits

Arhitektuur: Tarmo Piirmets

Erimööbel: Argo Mööbel OÜ

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid