Märkamatult kasvav veekulu suurendab arveid. Lihtsad nipid kodus vee säästmiseks
| foto: ShutterstockVesi on meie kõigi igapäevaelu oluline osa. Statistika andmetel kulutab keskmine Eesti majapidamine aastas 44 m³ vett, mis vastab ligikaudu 180-le ääreni täidetud standard suuruses vannile. Kuigi igapäevast veekasutust on lihtne mitte tähele panna, kajastub see järk-järgult kuuarves. Sisekujundaja sõnul võib tõhusam veekasutus olla lihtsam, kui esmapilgul tundub, ning vett aitavad säästa lihtsad igapäevased harjumused ja taskukohased lahendused.
„Meil kõigil on oma igapäevased rutiinid, mis sõltuvad veest, alates hommikukohvist kuni pika vannini pärast tihedat päeva. Samas võib igapäevaste toimingute käigus märkamatult raisku minna tuhandeid liitreid vett. Näiteks laseb standardne Euroopa kraan välja umbes 5,7 liitrit minutis. Kuigi paljud on harjunud hambapesu ajaks vee kinni keerama, ei saa sama teha kätepesu puhul. Aja jooksul koguneb sellest märgatav summa ka igakuistele arvetele,“ selgitab IKEA sisekujunduse osakonna juht Brita Mikvere.
Tema sõnul leidub õnneks mitmeid võimalusi veekasutuse vähendamiseks. Igapäevaelus toimivad kõige paremini lihtsad muudatused, mida saab mugavust vähendamata ja suuri kulutusi tegemata oma harjumustesse sobitada.

Taskukohane uuendus olemasolevale kraanikausile
Enamik vannitube ja kööke on küll varustatud standardsete kraanidega, kuid ka nende veekasutust saab ilma välja vahetamata tõhusamaks muuta. Näiteks aitab väikese, lihtsalt paigaldatava kraaniotsiku lisamine reguleerida veevoogu nii, et veekasutus väheneb mitu korda. Kui aga otsite uut köögi või vannitoa kraani, soovitab sisekujundaja valida sisseehitatud aeraatoriga mudeli. See väike lahendus segab veevoolu õhku, mistõttu säilib tugev veesurve, kuid vett kulub märgatavalt vähem.
Väike leke võib põhjustada suure probleemi
Lisaks kraanidele ja duššidele leidub enamikus kodudes teisigi vett kasutavaid seadmeid, näiteks pesumasinad ja nõudepesumasinad. Nendega võib paraku ette tulla ootamatuid olukordi. Märkamatuks jääv veeleke võib tekitada märksa suuremat kahju kui pelgalt loik põrandal – vesi võib rikkuda põrandad, mööbli ja kodumasinad ning põhjustada kahju ka naabritele.

„Olgem ausad, üldiselt ei hakka keegi iga kord kodust lahkudes peamist veekraani kinni keerama. Seetõttu tasub kaaluda lihtsamaid lahendusi, mis aitavad kodu veekahjustuste eest kaitsta,” ütleb Mikvere. Tema sõnul võib nutikas veelekkesensor olla neis olukordades tõeline päästja. Niipea kui see veega kokku puutub, annab see häiresignaali ning kui see on ühendatuna nutikodu rakendusega, saadab see teavituse otse nutitelefonile. Nii saab kiiresti reageerida, isegi tööl olles või puhkust nautides.
Veel lihtsaid võimalusi koduse veekasutuse targemaks muutmiseks
Lisaks tehnilistele uuendustele jagab sisekujundaja veel mõningaid igapäevaseid harjumusi, mis aitavad kodus vett säästa:

- Isegi kui dušivee soojenemist tuleb oodata vaid minut, tasub esialgne külm vesi ämbrisse koguda. Hiljem saab seda kasutada toalillede või rõdutaimede kastmiseks ning säästa sellega mõne liitri vett.
- Ka taimede kastmist kodus või aias saab tõhusamaks muuta. Kui lisada peenardele natukene looduslikku multši, aitab see mullal kauem niiskust säilitada. Nii püsivad taimed heas seisus ja neid ei pea nii sageli kastma.
- Pese puu ja köögivilju esmalt veega täidetud kausis ning loputa need seejärel kiiresti kraani all üle. Nii saab mustuse ja jäägid tõhusalt eemaldada, kulutades samal ajal vähem vett. Veel üks nipp: leotage värskeid marju umbes viisteist minutit söögisoodaga vees, et mustus ja väetisejäägid kergesti eemaldada.
- Tilkuv kraanikauss või vaikselt lekkiv WC-paak võivad tunduda väikese murena, kuid aja jooksul võib nii raisku minna märkimisväärne kogus vett. Seetõttu tasub segisteid ja ventiile regulaarselt kontrollida ning parandada rikked enne, kui need hakkavad rahakotti tühjendama.
.png)









