Miks jalaveenid laienevad?

Kodutohter
Veenilaiendite teket soodustavad pikaajaline seismine ja istumine. | Shutterstock

Veenide elastsuses on oma osa nii pärilikkusel kui ka eluviisil. Pärilikult antakse meile kaasa veeniseinte sidekoe tugevus või nõrkus – viimane seab juba eelduse, et kui peres on olnud veenilaiendeid, on oht ka järgmistel põlvedel.

Teine eelsoodumus veenilaiendite tekkeks on veeniklappide puudulikkus. Need klapid hoolitsevad, et veenid tühjeneksid täielikult ja et kogu jalgadesse tulnud veri liiguks üles südame poole tagasi.

Siis tuleb uus veri peale, ja nii see ringkäik kulgebki. Kui aga on veeniklapipuudulikkus, vajub osa verd alla tagasi, kuid iga südamelöögiga tuleb uut verd juurde. Siis on nagu kummivoolikuga: kui sellesse kogu aeg vett juurde pumbata ja kõik ära ei voola, tekib surve, mis venitab vooliku nõrgematest kohtadest välja.

Veenilaiendite teket soodustavad pikaajaline seismine ja istumine, sest siis lihased (lihaspump) ei tööta. Istudes on jala veresooned kinni surutud – vere äravool ülespoole on takistatud ja selle tõttu tekib veenides pidev surve. Ka pikaajalisel seismisel, kui lihaspump vere ringlemisele kaasa ei aita, täituvad veenid pidevalt ülearu, mis viib lõpuks veeniseinte väljavenimisele – veenilaienemisele. Võib-olla aastaga seda veel ei juhtu, kuid paari-kolme pärast on asi vägagi tõenäoline.

Veenilaiendid tekivad sageli inimestel, kes peavad tihti kandma suuri raskusi. Ka on ohustatud ülekaalulised: liigne kehakaal takistab vere tagasivoolu südamesse; koormus kogu veresoonkonnale on väga suur. 

Sarnased artiklid