Miks silmalaud tõmblevad ja kas see võib viidata terviseprobleemile?

Miks silmalaug üldse tõmblema hakkab?

Silmalau tõmblemise kõige levinumat tüüpi nimetatakse müoküümiaks. Tegemist on tahtmatu lihasliigutusega, mida inimene ise kontrollida ei saa. Tavaliselt tekib kerge võbelus ühes silmas, sagedamini alumises silmalaus, kuid see võib esineda ka ülemises.

Tõmblemine võib kesta mõne sekundi või minuti ning päeva jooksul korduvalt tagasi tulla. Mõnel inimesel püsib häiriv tunne pikemat aega.

Mayo Clinicu andmetel on silmalau tõmblemine levinud nähtus, mis enamasti kaob iseenesest. Selle tekkimist võivad soodustada mitmed igapäevased harjumused ja keskkonnategurid.

Stress ja väsimus mõjutavad ka silmalauge

Üks sagedasemaid silmalau tõmblemist soodustavaid tegureid on stress. Pingelised tööpäevad, pidev muretsemine ja vähene puhkus võivad soodustada silmalau tahtmatut tõmblemist.

Olulist rolli mängib ka unepuudus. Kui inimene magab mitu ööd järjest liiga vähe, võib silmalaug hakata tavapärasest sagedamini tõmblema.

Sageli esinevad stress ja väsimus koos. Seetõttu võib tõmblemine olla märguanne, et igapäevast koormust tasuks vähendada ning unele rohkem tähelepanu pöörata.

Kas liigne kohvijoomine võib olla süüdlane?

Kofeiin aitab küll erksamana püsida, kuid selle liigtarbimine võib soodustada silmalau tahtmatut tõmblemist. Seetõttu võivad rohke kohvijoomine ja energiajookide tarbimine probleemi süvendada.

Cleveland Clinicu selgituste kohaselt kuuluvad kofeiin, stress ja unepuudus silmalau müoküümia võimalike vallandajate hulka. Kui silmalaug sageli tõmbleb, tasub jälgida, kui palju kofeiini päeva jooksul tarbitakse.

Abi võib olla kofeiinikoguse vähendamisest, eriti õhtupoolikul, kui see võib häirida ka uinumist.

Silmade kuivus ja ülekoormus

Silmalau tõmblemist ei pruugi soodustada ainult stress, väsimus või kofeiin. Mayo Clinicu andmetel võivad seda esile kutsuda ka silmade ülekoormus ja ärritus. Cleveland Clinicu andmetel võib tõmblemist soodustada ka silmade kuivus.

Seetõttu tasub silmalau tõmblemise korral jälgida, kas silmad on kuivad või ärritunud, ning vältida nende liigset koormamist.

Millal võib silmalau tõmblemine viidata terviseprobleemile?

Enamasti ei tähenda aeg-ajalt tõmblev silmalaug tõsist haigust. Harvadel juhtudel võivad püsivad lihaskrambid siiski olla seotud silmalau lihaste või närvisüsteemi häiretega.

Arstiga tuleks ühendust võtta, kui tõmblemine kestab mitu nädalat, silmalaug vajub alla või silm sulgub tõmbluse ajal täielikult. Tähelepanu vajab ka olukord, kus tõmblused levivad teistesse näolihastesse või kaasnevad silma punetus, turse ja eritis.

Kuidas silmalau tõmblemist leevendada?

Silmalau tõmblemise leevendamiseks tasub esmalt üle vaadata oma igapäevased harjumused. Piisav uni, puhkamine ja stressi vähendamine võivad aidata tõmblemisel taanduda.

Samuti võiks piirata liigset kofeiini ning vältida silmade ülekoormamist. Kui silmad kipuvad kuivama, saab sobiva leevenduse leidmiseks küsida nõu apteekrilt või silmaarstilt.

Tavaliselt möödub silmalau tõmblemine ilma erilise ravita. Kui probleem aga püsib, süveneb või hakkab igapäevaelu segama, tuleks pöörduda tervishoiutöötaja poole.