Peavalud ja migreenid võivad alguse saada paljudest asjadest, alates tugevast lõhnaõlist ja lõpetades keha vedelikupuudusega. Peavalu ennetamiseks tuleks selle vallandajad välja selgitada, ja kui võimalik, neid vältida.
Kõige tavalisemat sorti peavalud algavad aga liigsest stressist ja ülepingest. Neid kutsutakse rahvakeeli pingepeavaludeks, arstid aga nimetavad neid pingetüüpi peavaludeks. Neuroloog Toomas Toomsoo sõnul on pingetüüpi peavalu seotud suuresti lihasepingega: “Pinge all on põhiliselt koljut katvad väikesed lihased. Sel võib olla tuhandeid põhjuseid: halb voodi, halvad töö- ja peresuhted, tööstress, üldine stress, väsimus, halb iste autos, pidev arvuti taga viibimine, silmaprobleemid...”
Anname väikese ülevaate levinud peavalu vallandajatest.
Peavalu pingest ja stressist
Kuidas see tunda annab? Midagi nagu pigistaks ümber pea, tunned survet peas, meelekohtades või kaelas. Peavalu ei ägene füüsilisel aktiivsusel ning sellega kaasneb haruharva valgus- ja helitundlikkus või iiveldus. Valu on kerge või mõõduka tugevusega.
Vallandajad. Stress, ärevus ja muretsemine. Põhjuseks võib olla ka kehaline stress: sundasend arvuti taga ja vähene liikumine.
Mida teha? Aitavad tavalised apteegi käsimüügi valuvaigistid (ibuprofeen või paratsetamool). Valu vähendab ka külma asetamine valutavale kohale.
Migreen
Kuidas see tunda annab? Tugev haamerdav/pulseeriv, esialgu tihti ühepoolne episoodiline peavalu; lisaks valgustundlikkus, iiveldus, oksendamine, helitundlikkus ja nägemishäired.
Vallandajad. Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele, aga ka sisemistele (näiteks hormoonid) ärritustele. Peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine mine veresoonte ümbruses.
Mis migreeni vallandab, pole siiani täpselt teada. Siiski võivad migreeni põhjustada mõned toiduained (juust, pähklid, šokolaad, jäätis, jogurt, rasvane või praetud toit, pitsa, tsitruselised), valgussähvatused, ärritavad lõhnad, sigaretisuits ja alkohol (iseäranis punane vein), ülemäärane kofeiini tarbimine (eriti must tee), toidukordade vahelejätmine, ilmamuutused, samuti väsimus ja liigne stress.
Mida teha? Proovi välja selgitada, millised on sinu migreeni vallandajad, ja võimaluse korral hoidu neist. Mine kindlasti arsti juurde, kes määrab sulle sobiva ravi.
Mõnel inimesel annab saabuvast migreenihoost märku aura: see tähendab kas nägemishäireid, aistingumuutusi (tuimus) või kõnehäireid. Kui võimalik, tuleks ravi alustada juba aura saabudes, see võib migreeni tugevust tunduvalt vähendada.
Kõige sagedamini kasutatakse migreenipeavalude leevenduseks põletiku- ja valuravimeid, näiteks aspiriini ja paratsetamooli, tihti ka diklofenakki ning ibuprofeeni. Kui nendest ei ole abi, saab arst kirjutada spetsiaalseid migreenivaluvaigisteid ehk triptaane. Mõned inimesed leiavad abi ka massaažist, joogast ja mediteerimisest.
Ettevaatust valuvaigistite liigtarvitamise eest: Kui inimesel kulub kvartalis juba üle 20 valutableti, tuleks kindlasti arstiga nõu pidada. Kui pikka aega peoga valuvaigisteid süüa, võivad tagajärjeks olla tõsised terviseprobleemid, isegi maohaavad või maoverejooks.
Peavalu vedelikupuudusest
Kuidas see tunda annab? Valu tekib, kui kummardad või liigutad pead küljelt küljele.
Vallandajad. Liigne soolatarbimine ja vähene vedelikujoomine. Need kaks on sageli omavahel seotud: kui sööd väga soolast toitu, püüab keha üleliigsest soolast vabaneda, suunates selle neerudesse. Koos soolaga kaotab keha aga ka vett. Vedelikupuuduse tõttu ahenevad veresooned, vähendades vere- ja hapnikuvoogu ajusse. Seda tüüpi peavalu võib osutada ka madalale vererõhule, millele vedelikupuudus veelgi hoogu annab.
Mida teha? Joo 6–8 klaasi puhast vett päevas, ära pane toidule soola juurde, söö rohkelt töötlemata toitu ning jälgi selle soolasisaldust. Kui tunned vedelikupuudusest põhjustatud peavalu saabumist, istu ja joo klaas vett.
Organismi ööpäevane vedelikuvajadus on 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta, sealhulgas on ka toiduga saadud vedelik. Vedelikupuudust tuleb eelkõige ennetada, eriti kuumade ilmadega, kehalise koormuse või palaviku ajal. Parim jook on puhas vesi. Vett sisaldavad ka puu- ja köögiviljad.
Peavalu ravimitest
Kuidas see tunda annab? Suruv valu pea külgedes.
Vallandajad. Pikemaajalise valuvaigistikuuri lõppedes võib tekkida peavalu, kuna korrapärane valuvaigistite tarbimine võib ajutiselt muuta aju valuteesid. “Kui tarbida kombineeritud valuvaigisteid, triptaane või opiaate 10 või enam päeva ühe kuu jooksul või tavalisi valuvaigisteid 15 või rohkem päeva ühe kuu jooksul vähemalt kolm kuud järjest, on oht ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu tekkeks,” kinnitab Egle Türk. “Selline valu võib olla sagedane või igapäevane ja olla tugevam hommikuti ärgates, kuna öösel ravimeid ei tarvitata.”
Mõnel hakkab pea valutama rasestumisvastaste tablettide kuuri alustades; oletatakse, et selle põhjuseks on östrogeen.
Mida teha? Sellised peavalud taanduvad tavaliselt ise, kui lõpetada liigtarbitud valuvaigisti kasutamine. Paljud perearstid soovitavad valuvaigistikuuri lõpetada järk-järgult ravimite kogust vähendades.
Kui peavalusid põhjustab antibeebipill, tuleks otsida alternatiivseid rasestumisvastaseid meetodeid või vahetada tablette. Naistearst Külli Idla soovitab näiteks kasutada preparaate, milles kollakeha hormoon on ülekaalus, või kahefaasilisi tablette.
Peavalu põskkoobastes
Kuidas see tunda annab? Pulseeriv valu otsmikus ja pea eespoolses ülemises osas, vesised või punased silmad, palavik. Põhjuseks võib olla põskkoopapõletik, mis tekitab valu ja survetunnet ühe või mõlema põse piirkonnas. See süveneb eriti ettekummardumisel või sinna piirkonda koputamisel, samuti köhimisel, närimisel ja liigutamisel.
Vallandajad. Põskkoopapõletik tekib tavaliselt viirusliku nohu tüsistusena: on teada, et iga palavikuga nohu korral on põskkoopapõletiku tekke tõenäosus 0,5–5%. Esialgu viiruse tekitatud põletik põhjustab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Viirusnakkusega kaasnev limaskestade turse võib aga sulgeda urgete avad, mis on tavaolekuski üsna kitsad, ja seetõttu peetub lima umbses põskkoopas ning nii luuakse bakteritele ülisoodne peatus- ja paljunemispaik. Selle tagajärjeks on mädase põletiku teke põskkoopas.
Mida teha? Peavalu vastu aitavad valuvaigistid (paratsetamool, ibuprofeen), mida tuleb tarvitada vajadust mööda. Paha ei tee ka nina loputamine meresoolavee või füsioloogilise lahusega.
Peavalu kofeiinist
Kuidas see tunda annab? Pearinglus koos iiveldusega, väsimus, vähene keskendumisvõime.
Vallandajad. Kui oled suur kofeiinitarbija ja lõpetad äkitselt selle tarvitamise, võib tekkida äge peavalu. Ülemäärase kofeiini korral on sama tagajärg.
Mida teha? Jälgi, et sa ei saaks joogiga päevas üle 300 mg kofeiini, mis on umbes viis tassi. Kofeiini võivad sisaldada ka koolajoogid, must tee, energiajoogid ja šokolaad.
Kui proovid kofeiinist loobuda, vähenda selle kogust järk-järgult. Vajaduse korral võta valuvaigisteid. Kofeiinist tulenevad peavalud kaovad tavaliselt paari päevaga.
Peavalu tugevast lõhnast
Kuidas see tunda annab? Peavalu koos peapöörituse, vesiste silmade ja vesise ninaga.
Vallandajad. Tugevad lõhnad olmekeemias (õhuvärskendajad, nõudepesuvedelikud jms) ja parfüümides. Kuna 95% kemikaale, mis parfüümides leidub, on naftast saadud sünteetilised keemilised ühendid, võivad sellised peavalud anda märku allergiast. Samuti võivad kemikaalid segada ajuvereringe normaalset talitlust.
Mida teha? Eemalda oma lähiümbrusest kõik probleeme tekitanud tooted ja vali edaspidiseks kasutamiseks nende lõhnatud variandid.
Menstruatsiooniaegne või -eelne peavalu
Kuidas see tunda annab? Pulseeriv peavalu päevade ajal, millega võivad kaasneda iiveldus ja oksendamine. Raskemal juhul on tegemist migreeniga. On leitud, et menstruaalmigreenid on pikema kuluga. Kui tavaliselt kestab migreeniatakk kuni kaks tundi, siis menstruaalmigreen võib väldata tunde, isegi terve päeva.
Vallandajad. Põhjuseks on tõenäoliselt östrogeenitaseme langus, mis teeb pea veresooned tundlikuks. Peavalud võivad hakata paar päeva enne menstruatsiooni algust.
Mida teha? Abi võib leida apteegi käsimüügi valuvaigistitest. Menstruaalmigreenide korral võib proovida mõni päev enne eeldatavat mensest tarvitada tavapäraseid valuvaigisteid (ibuprofeen, diklofenak, paratsetamool jms – mis just parasjagu kõige paremini sobib). Teiseks valikuks on östrogeenasendusravi, eelistatakse kas naha kaudu imenduvaid östrogeeniplaastreid, mis sisaldavad östrogeene 0,1 mg, või östrogeenigeeli, mille östrogeenisisaldus peaks olema vähemalt 1,5 mg. Mõlemal juhul algab nende kasutamine 2–3 päeva enne mensest, kokku tarvitatakse ravimeid kuni 7 päeva. Raviskeemi võib koos oma günekoloogiga paika panna. See aitab peavalu ära hoida.