Miks tähistatakse Eestis 16. novembril taassünnipäeva?
Taassünnipäeva nimetus viitab Eesti riikliku iseseisvuse taastamise protsessile. | foto: Shutterstock16. novembril tähistatakse Eestis taassünnipäeva. See riiklik tähtpäev meenutab 1988. aasta sündmust, mil Eesti astus olulise sammu iseseisvuse taastamise poole. Kuigi Eesti riiklik iseseisvus taastati alles 1991. aastal, oli 16. novembril vastu võetud otsusel meie riigi ajaloos märgiline tähendus.
Taassünnipäeva tähistatakse Eestis igal aastal 16. novembril. Sel päeval 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.
Sündmus leidis aset ajal, mil Eesti oli veel Nõukogude Liidu koosseisus, kuid ühiskonnas oli alanud ulatuslik rahvuslik ärkamine ning järjest tugevnes soov taastada Eesti iseseisvus.
Mis juhtus 16. novembril 1988?
1980. aastate lõpus toimusid Eestis suured ühiskondlikud muutused. Nõukogude Liidus alanud reformid võimaldasid senisest vabamat avalikku arutelu ning Eestis hoogustus iseseisvusliikumine.
1988. aasta kujunes Eesti ajaloos eriti oluliseks. Toimusid suured rahvakogunemised, hoogustus muinsuskaitseliikumine ning laulva revolutsiooni sündmused tõid kokku kümneid tuhandeid inimesi.
Sama aasta 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Sellega kinnitati Eesti NSV suveräänsust ning väljendati õigust otsustada oma asjade üle.
Samal päeval vastu võetud põhiseaduse muudatustega sätestati ka Eesti NSV seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste suhtes Eesti territooriumil.
See oli oluline poliitiline ja õiguslik samm, millega seati kahtluse alla Moskva keskvõimu senine ülemuslikkus.
Miks nimetatakse seda taassünnipäevaks?
Taassünnipäeva nimetus viitab Eesti riikliku iseseisvuse taastamise protsessile.
Kuigi 1988. aasta novembris ei kuulutatud Eestit veel iseseisvaks riigiks, oli suveräänsusdeklaratsioon oluline samm selles suunas.
Riigikogu toonane esimees Henn Põlluaas nimetas 2020. aastal suveräänsusdeklaratsiooni Eesti vabanemisprotsessi esimeseks juriidiliseks sammuks.
Järgnenud aastatel jätkus iseseisvusliikumine ning 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
Seetõttu tähistavad 16. november ja 20. august Eesti ajaloos erinevaid, kuid omavahel seotud sündmusi.
Kas taassünnipäev on riigipüha või lipupäev?
Taassünnipäev on Eestis ametlik riiklik tähtpäev, kuid mitte riigipüha ega puhkepäev. See tähendab, et 16. november on tavapärane töö- ja koolipäev, kui see ei lange nädalavahetusele.
Taassünnipäev ei ole praegu ka ametlik lipupäev, kuigi varem kuulus see lipupäevade hulka.
Eesti lipu võib sel päeval siiski heisata, et olulist ajaloosündmust meeles pidada.
Miks on taassünnipäev oluline?
Taassünnipäev tuletab meelde, et Eesti iseseisvuse taastamine ei toimunud üheainsa otsuse tulemusena. Sellele eelnesid aastatepikkused ühiskondlikud ja poliitilised muutused ning rahva kasvav soov ise oma tulevikku määrata.
16. novembril 1988 vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon oli üks olulisi etappe teel 20. augustini 1991, mil Eesti riiklik iseseisvus taastati.
2026. aastal möödub suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest 38 aastat. Taassünnipäev annab võimaluse meenutada Eesti lähiajalugu ning sündmusi, mis aitasid taastada iseseisva Eesti riigi.
.png)









