Sügisel tuppa aknalauale toodud taim elab seal rõõmsalt edasi, viljad aina valmivad ning värsked tšillid on talv läbi käepärast.
Lisaks on punarohelises rüüs tšillipoti näol hoobilt olemas ka aastalõpu meeleollu sobiv traditsioonilistes jõuluvärvides potitaim.
Nopi, söö ja tunne mõnu, sest särtsakad tšillid panevad keha tootma endorfiine ehk õnnehormoone. Kuidas see käib?
Teatavasti põhjustavad suus, nahal ja mujal kehas tuntava tšillide tulisuse alkaloidid, täpsemalt kapsaitsinoidid, millest tuntuim on kapsaitsiin. Raamatust „Tšilli. Päike või saatan?” saab teada, et kapsaitsiinid lülitavad närvirakkude vahel sisse teatud tüüpi retseptorid, mis reageerivad kõrgele temperatuurile või keemilistele ainetele. Retseptorid saadavad ajule signaali, mida viimane tõlgendab kui põletavat valu. Keha saab ülesande toota valuvaigistavaid aineid ehk endorfiine.
Pärast sisemises tulekahjus piinlemist, mille jooksul võib tšilli ägedamate liikide-sortide puhul tunda lausa füüsilist valu, saabub lõpuks rahu. Mõnus soojus valgub üle kogu keha sõrme- ja varbaotsteni välja, sisemus hakkab surisema ja sa oled mõnusalt lõdvestunud. Saadud mõnutundest võib jääda sõltuvusse, kuid õnneks pole see sõltuvus ohtlik.
Miks teeb tšilli söömine õnnelikuks?
Madala ja kompaktse kasvuga vürtspaprikaid ja teisi paprika perekonna tuliseid tegelasi on tore kasvatada potis.
