Sõna “antioksüdant” kasutatakse sageli tervise heaks. Miks see vajalik on? Alustada tuleb hoopis hästituntud ja eluks möödapääsmatult tarvilikust hapnikust.
Kõik me teame, et elu on võimalik ainult hapniku keskkonnas. Enamik sissehingatud hapnikust kulub kehas ära hingamisprotsessis, kuid hapnikku kasutab organism ka seedimisel ning kõigi keharakkude innukaks tööks (bioloogilisel oksüdatsioonil).
Kuid kõik see, mis kehas toimub, ei kasuta alati jäägitult hapnikku ära ning üle jäävad ja vabanevad hapnikuosakesed, mida nimetatakse vabadeks radikaalideks.
Vabadel hapnikuosakesed hakkavad pommitama kahjustunud rakku
Vabadel hapnikuosakestel ehk radikaalidel on kaks palet. Väikeses koguses toodab organism neid pidevalt. Hapnik toidab, aga hapnik ka põletab. Need vabad osakesed on üliaktiivsed ja tahavad tegutseda.
Nad on erksad ning säraküünlana hävitavad organismi sattunud mikroobid, kiirendavad elulisi protsesse, ainevahetust, uuendavad biomembraane ja teevad kahjutuks kehavõõrad ained, kuid samal ajal peab organism pidevalt hoidma üliaktiivse hapniku kindlal tasemel.
Kui neid vabasid hapnikuosakesi on liiga palju, ründavad nad kõike: biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad muid kahjustusi. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad sellist ainet nagu kollageen, mis seob rakke omavahel – tagajärjeks on kortsus nahk, jäigad liigesed jne.
Suur oht on ka see, et kui mõni rakk on kahjustunud, siis vabad hapnikuosakesed hakkavad just seda kohta pommitama, mis võib viia vähi tekkele.
Vabad hapnikuosakesed võivad ohtlikuks muutuda
Vabade hapnikuosade teket pidurdavaid ja reguleerivaid ained nimetatakse antioksüdantideks. Terves organismis on antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad hapnikuosakesed muutuvad ohtlikuks, kui see tasakaal on rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide alustatud ahelreaktsioone.
Vabu radikaale võib organismi juurde tulla raskemetallide toimel (tina, elavhõbe, vask, plii jt), ka ultraviolett- ja mikrolainelise kiirguse mõjul. Samuti võib neid tekitada osa antibiootikume ja teisi ravimeid.
Allikas: Kodutohter, Mai Maser
