Mis põhjustab luksumist ja kuidas seda leevendada?

Miks luksumine üldse tekib?

Luksumine tekib siis, kui vahelihas ehk diafragma tõmbub tahtmatult kokku. Vahelihas asub rindkere ja kõhuõõne vahel ning mängib olulist rolli hingamisel. Selle järsk kokkutõmme põhjustab kiire õhu sissevoolu, millele järgneb häälepaelte vahele jääva pilu sulgumine. Nii tekibki luksumisele iseloomulik hääl.

Cleveland Clinicu andmetel on luksumine seotud närvidega, mis juhivad vahelihase tööd. Kui neid närve miski ärritab, võib vallanduda tahtmatu lihaskokkutõmme.

Tavaliselt kestab luksumine vaid mõne minuti ja möödub iseenesest. Mõnel juhul võib see aga korduda või püsida märksa kauem.

Liiga kiire söömine võib luksumise vallandada

Luksumise tekkimist võivad soodustada mitmed igapäevased harjumused. Mayo Clinicu andmetel kuuluvad sagedasemate põhjuste hulka ülesöömine, gaseeritud jookide ja liigse alkoholi tarbimine ning õhu neelamine.

Näiteks võib kiiresti söömine või suurte suutäite neelamine põhjustada olukorra, kus koos toiduga satub makku rohkem õhku. See võib omakorda luksumist soodustada.

Cleveland Clinic toob võimalike vallandajatena välja ka väga kuumad, külmad või vürtsikad toidud. Seetõttu võib luksumine mõnikord tekkida just söögikorra ajal või vahetult pärast seda.

Kas stress ja tugevad emotsioonid võivad samuti mõjutada?

Luksumine ei pruugi olla seotud ainult söömise ja joomisega. Oma osa võivad mängida ka emotsioonid ja ootamatud muutused organismis.

Mayo Clinicu selgituste kohaselt võivad luksumist esile kutsuda tugev erutus, emotsionaalne pinge ja järsud temperatuurimuutused.

Näiteks võib luksumine alata pärast ootamatut ehmatust või pingelises olukorras. See ei tähenda siiski, et stress oleks iga luksumishoo põhjus. Sageli ei õnnestugi täpselt kindlaks teha, mis luksumise vallandas.

Kuidas luksumist leevendada?

Luksumise peatamiseks kasutatakse mitmesuguseid koduseid võtteid, kuid nende tõhususe kohta pole piisavalt kindlaid teaduslikke tõendeid.

Cleveland Clinicu ja Mayo Clinicu andmetel võib proovida korraks hinge kinni hoida või aeglaselt külma vett juua. Mõned inimesed saavad abi ka jääkülma veega kuristamisest.

Need võtted võivad mõnel juhul luksumist leevendada, kuid ei pruugi kõigile mõjuda. Enamasti ei olegi vaja midagi erilist ette võtta, sest lühiajaline luksumine möödub iseenesest.

Millal võib luksumine viidata terviseprobleemile?

Kuigi luksumine on tavaliselt ohutu, võib pikalt kestev luksumine mõnikord olla seotud terviseprobleemidega.

Mayo Clinicu andmetel võivad üle kahe päeva kestva luksumise põhjuseks olla näiteks närvide ärritus, närvisüsteemi haigused, ainevahetushäired või teatud ravimid.

Arsti poole tuleks pöörduda, kui luksumine kestab üle 48 tunni või muutub nii tugevaks, et segab söömist, magamist või hingamist.

Kuidas luksumise tekkimise võimalust vähendada?

Luksumise ennetamiseks tasub pöörata tähelepanu söömisharjumustele. Cleveland Clinic soovitab süüa rahulikumas tempos, vältida liiga suuri toidukoguseid ning piirata gaseeritud jookide ja alkoholi tarbimist.

Samuti võib abi olla väga kuumade ja külmade toitude vältimisest, kui need kipuvad luksumist esile kutsuma.