Must sõstar ravib ka lehtede ja vartega. Mida väärtuslikku neis leidub?

Aive Luigela
Mustade sõstarde seemned pakuvad meile oomega-6-rasvhappeid. | Shutterstock

Teame, et mustasõstramarjad on toitainerikkad ning lehti kasutame peamiselt kurkide hapendamiseks, ent lehtedel ja vartel on olnud tähtis osa ka rahvaravis.

Must külmapeletaja, Eestimaa viinamari, igavese nooruse mari, must jõumees – neid ja muidki hellitussõnu on kasutatud marjade kohta, mis kasvavad peaaegu igas koduaias. Must sõstar (Ribes nigrum) on üks parimaid põhjamaiseid toniseerijaid, mis annab meile rohkesti vitamiine ja mineraalaineid.

 

Saab ka kuivatada
 

Rahvameditsiinis on raviks kasutatud värskeid ja kuivatatud marju, mahla, lehti, pungi, õisi ja varsi. Musta sõstart saab kasutada nii värskelt kui ka kuivatatult.
Täiesti küpseid marju närvuta päikese käes ja kuivata seejärel 60–65-kraadises avatud uksega praeahjus.
Lehti võid koguda läbi suve ja kuivatada tuuletõmbuses päikese eest varjatult. Lehtedel on sama toime, mis marjadelgi.
Oksi kasuta eelkõige värskelt tõmmise tegemiseks: lõika 2–3 cm pikkused tükid ja poolita pikuti. Võid ka talveks kuivatada: närvuta oksatükid algul päikese käes ja kuivata avatud uksega 60-kraadises praeahjus.
Oksi on kõige mõistlikum lõigata pärast saagiaja lõppu, sest põõsas vajabki sügisel harvendamist. Et must sõstar sisaldab vitamiine lagundavaid ensüüme vähe, püsivad kuivatatud marjades ja lehtedes vitamiinid suhteliselt hästi.
Muidugi on mustad sõstrad kõige väärtuslikumad siis, kui saame neid säilitada värskelt sügavkülmas või vesihoidisena.

 

Rohkesti väärtuslikku
 

Mustades sõstardes, ka lehtedes ja vartes, on palju suhkruid, kõige rohkem fruktoosi ja glükoosi. Orgaanilistest hapetest on enim sidrunhapet, mis annabki marjadele meeldiva värskendava hapu maitse.
Marjad, lehed, õied ja varred sisaldavad C-vitamiini kuni 400 mg 100 grammi kohta, mis aastati ja sorditi on väga kõikuv. Marjades leidub rohkesti ka P-vitamiini aktiivsusega ühendeid, karotenoide, B-grupi vitamiine, foolhapet, E-vitamiini, eeterlikke õlisid, park- ja pektiinaineid, mineraalaineid, taimseid steroole, kiudaineid jm.
Mustade sõstarde seemned pakuvad meile oomega-6-rasvhappeid. Sellised ained nagu antotsüaanid takistavad C-vitamiini oksüdeerumist, seetõttu on see vitamiin suhteliselt püsiv nii marjade, lehtede ja varte töötlemisel kui ka säilitamisel.
Mineraalainetest saab kõige rohkem kaaliumi (100 g marjades 340 mg), rauda, fosforit, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, seleeni ja tsinki.
Suure väärtusega on lehed, milles leidub veelgi rohkem C-vitamiini, kaaliumi ja fütontsiide kui marjades. Lehed on köögiviljade, eriti kurgi hapendamisel olulised, sest need sisaldavad selliseid toimeaineid, mis aitavad kaasa loomulikule piimhappelisele käärimisele. Tänu sellele saavad hapendatud köögiviljad juurde uue maitse ja muutuvad veelgi kasulikumaks toiduks.
Varred sisaldavad samu toitaineid, mis marjadki.

 

Toetuseks ja raviks
 

Musta sõstra marjad koos lehtede ja vartega on hinnatumaid väsimuse peletajaid ja organismi kaitsevõime tugevdajaid, sest nendest saame peaaegu kõiki organismile vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
Rahvameditsiinis on raviks kasutatud nii marju, lehti kui ka varsi. Organismile on kasulikud ka moos, želee, mahl ja tee. Ammust ajast on sooja mustasõstrajooki peetud õigusega esimeseks ja mõjuvaimaks vahendiks külmetushaiguse vastu ja leevenduseks. Sama hästi mõjuvad mahl ja lehetee.
Varretõmmis on eriti tõhus organismi vabanemiseks liigsest kusihappest nii podagra kui ka kivitõve korral.
Et marjad, varred ja lehed on rikkad fütontsiidide poolest ning neis leidub eeterlikke õlisid, on neil kõigil hea desinfitseeriv toime. On teada, et must sõstar suurendab organismis antibiootikumide mõju ning aitab organismist välja viia kusihappe ja oblikhappe ülejääke, samuti kaitseb närvirakke kahjustuste eest.
Ravimitööstus kasutab mustsõstramarju siirupite ning teiste toidulisandite ja ravimite valmistamisel.

 

Marjatee
 

Vala 2 sl värskeid katki muljutud või 1 sl kuivi peenestatud marju üle 1 kl kuuma veega.
Lase tõmmata soojas 45 minutit, kurna.
Joo 0,25–0,5 kl 4 korda päevas kõikide nimetatud probleemide korral.
NB! Kuivatatud marjadest võib tee valmistada ka termoses, lastes seal paar tundi tõmmata.


Lehetee

Vala 1 sl peenestatud värskeid/kuivi lehti üle 1 kl kuuma veega.
Lase soojas tõmmata 15 minutit, kurna.
Joo 2–3 kl kogu päeva jooksul nimetatud häirete-haiguste korral.


Lehetõmmis

Vala 2 sl peenestatud lehti üle 1 kl külma veega ja aja keema.
Jäta 10 minutiks tõmbama.
Joo 0,25 kl korraga 3–4 korda päevas liigesepõletiku, reumaatiliste vaevuste, kõhulahtisuse ja köha korral.


Varretõmmis

Vala 1 peotäis värskeid tükeldatud oksi üle 1 l veega.
Keeda vesivannil 2–3 tundi, jahtunult kurna.
w Võta 2 sl enne iga söögikorda paar kuud järjest kusihappesoolade väljutamiseks liigestest.
NB! Talvel saad tõmmist teha ka kuivatatud okstest.

 

Milleks on tark tarvitada

 

Organismi vastupanu tõstmiseks ja viirushaiguste ennetuseks.
Rauavaeguse leevenduseks.
Südame rütmihäirete ja kõrgvererõhktõve puhul.
Kõrge kolesterooli alandamiseks.
Hingamisteede- ja kopsupõletiku ning angiini tugiraviks.
Reuma- ja podagravaevuste korral.
Ainevahetuse ja seedimise korrastamiseks (kõhulahtisus).
Neeru- ja kuseteedepõletiku leevenduseks.
Veresoonte lupjumise ennetuseks.
Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ning alahappesusega gastriidi puhul.
Maksatalitluse ergutamiseks (ka maksahaiguste korral).
Soolepõletiku vähendamiseks.
Vereringe parandamiseks ja peavalu leevenduseks.
Kahjulike ainete väljutamiseks organismist.
Vähirakkude arengu pidurdamiseks.
Nahahaiguste raviks (lehekompress, mahla joomine).

Sarnased artiklid